MÄLESTUSSAMMAS HUKKUNUD JA LANGENUD EESTI LENNUVÄELASTELE

MÄLESTUSSAMMAS HUKKUNUD JA LANGENUD EESTI LENNUVÄELASTELE

 

1997. aasta 7. septembril toimus Soomes sündmus, mis ei olnud oluline mitte ainult soomlastele, vaid mille järelmõju ulatub ka Eesti tänasesse päeva. Nimelt avati sel päeval Uti lennuväljal mälestussammas hukkunud ja langenud Soome lenduritele. Pärast pikemaid otsinguid tellisid soomlased samba eesti skulptorilt Kalju Reitelilt, kes II maailmasõjas võitles ise lendurina Saksa lennuväes moodustatud eesti lennuüksustes. 1)

Samba avamispidustustele, milles osales tolleaegne Soome õhujõudude ülem kindralmajor Matti Ahola, samba püstitamise üks initsiaatoreid tuntud poliitikategelane Elisabeth Rehn ja palju endisi sõjaveterane ning seltskonnategelasi olid palutud ka Eestis veel elavad, II maailmasõjas eesti lennuüksuste lendavkoosseisus võidelnud mehed. Viimaste jaoks oli see suursündmuseks, sest nende tundeid ja mõtteid väljendas samba autor Kalju Reitel oma kõnes, lausudes, et las võtab see Soome kotkas oma kaitsvate tiibade alla ka oma kodumaa eest võideldes hukkunud ja langenud Eesti lendurid, sest oma kodumaal neile vaevalt küll kunagi mälestussammast püstitatakse. Ja tõepoolest, II maailmasõjas Eesti taasiseseisvumise nimel võidelnud meeste mälestamisega on Eestis lood paraku nii nagu nad on.

Möödus mõni aasta ja siis said 2003. a. veebruaris, ühel nõupidamisel Eesti Õhuväe ülema, brigaadikindral T. Krüüneri juures kokku Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse esimees H. Arro ja Soome õhujõudude pea-kaplan, välipraost hr. Sauli Keskinen. Sõbralikus vestluses kandus jutt ka sõdurihaudadele ja langenute mälestamisele ning siis ütles hr. Keskinen välja mõtte: „Teie skulptor aitas meid mälestussamba püstitamisel Soome lenduritele. Miks ei peaks nüüd meie, soomlased aitama teid mälestussamba püstitamisel teie lenduritele.”

Idee oli idanema pandud ja tasapisi hakati selles suunas ka tegutsema. Skulptor Kalju Reitel oli hea meelega nõus oma oskusi rakendama, sest kes veel peale tema, endise lahingulenduri, mõistab paremini milline mälestussammas on lenduritele kohane. Soomlased, erukolonel Jukka Uhari eestvedamisel, hakkasid Soomes tasapisi raha korjama (seda tehti ilma suurema kärata ka Eestis) ning asi arenes. Kalju Reitelil valmis esialgne mälestussamba kavand, mis õhuväelaste ja lennuväeveteranide poolt heaks kiideti. Mälestussammas otsustati pühendada kõikidele hukkunud ja langenud Eesti lennuväelastele, sest peale lendurite on oma elu lennuteenistuses ohverdanud ka teised, lendav- ja tehnilises koosseisus teeninud mehed. Küsimus kerkis ainult selles osas, kuhu sammas paigutada. Pärast tõsisemat kaalumist, mille juures vaagiti õige mitmeid variante leiti, et paremat kohta kui Ämari lennubaas samba asukohaks ei ole. Põhilisteks argumentideks samba asukoha valikul sai asjaolu, et Ämari lennubaasi territooriumil seob sammas kui sümbol endisi ja praegusi lennuväelasi ja sobib ka lennuväelaste pidulike rivistuste läbiviimiseks. Lisaks sellele on sammas hästi kaitstud vandaalide eest ja samba hooldus on garanteeritud. Ka looduses leiti samba jaoks igati sobiv koht lennubaasi staabihoone lähedal, hõreda männimetsa all, kuhu ka külaliste ligilaskmine tulevikus ei ole eriliseks probleemiks. Ainsaks puuduseks loeti samba kaugust Tallinnast, kuid tänapäeva transpordivõimaluste juures ei ole see samba külastamisel määrav asjaolu.

Nüüd on mälestussammas valminud ja selle pidulik avamine Ämari lennubaasis ka välisdelegatsioonide osavõtul (Läti, Leedu ja Soome lennuväelased) toimus 23. juulil 2004. a. On ainult kurb, et mälestussamba autorile Kalju Reitelile jäi see sammas ta viimaseks elutööks, sest juba 10. septembril läks K. Reitel oma viimasele teekonnale. Samas on rõõmustav, et Kalju Reiteli poolt lausutud sõnad soomlaste samba avamisel – et vaevalt eesti lennuväelastele oma kodumaal kunagi mälestussammast püstitatakse – ei läinud täide ja tänu Õhuväe ülema brigaadikindral T. Krüüneri eestvedamisele ja igakülgsele kaasabile on saanud hukkunud ja võitluses Eesti vabaduse eest langenud Eesti lennuväelased omale väärika mälestussamba.

Hendrik Arro



1)  II maailmasõjas võitles Kalju Reitel lendurina eestlastest koosneva 11. Öölahingulennugrupi 3. lennusalga koosseisus, lennates 1944.a. Eesti kaitselahingutes nii Narva kui Tartu rindel.