MÖÖDA KÄIDUD TEED

MÖÖDA KÄIDUD TEED

 

Seda raamatut kirjutama ajendas mind soov rääkida tänasele põlvkonnale ja oma järglastele sellest, milliseid teid pidi kulgesid kahekümnendal sajandil Euroopas toimunud keeruliste sündmuste taustal minu ja väga paljude minu kaasaegsete elusaatused.

Kord läbi käidud tee kirjapanemine on üks võimalus vestelda iseenda ja nendega, kellega koos seda rada on tulnud käia. Samas on aga saatusekaaslaste, kellest paljud on nüüdseks lahkunud igaviku teele, meenutamine just nagu sibula koorimine, mis sunnib sageli silmi pühkima. Ka on nostalgiline mineviku meenutamine kindlasti tähtsam kirjapanijale endale kui  vajadus sellest teistele jutustada.

Pika eluea jooksul läbi käidud teed kirja panema ajendas mind ka teadmine, et mida aastad edasi, seda vähemaks jääb teadjaid ja seda rohkem kaob olulisi fakte aegade hämarusse. Nii nagu veepiisas peegeldub ookean, nii peegeldub ühes inimsaatuses terve rahva enam kui poole sajandi ajalugu. Oma rahva ajalugu on aga vaja tunda ja teada. Eriti väikerahvastel, sest rahvus ilma ajaloolise mäluta on määratud hääbumisele.

Selles raamatus kirjapandu on lugu ühe põlvkonna noortest. Räägin sellest, kuidas minul ja minu kaasaegsetel tuli sageli seista valiku ees, millist teed pidi minna. Aga ka sellest, millised olid takistused õige tee valiku tegemisel.

Minu ja minu kaasaegsete noorusaastad möödusid mitme võõrvõimu valitsemise tingimustes, mistõttu selle põlvkonna elu on kõige enam räsitud ja sõjasündmuste keerises kannatada saanud.

Lugejale, kes seda raamatut loeb, tahan öelda, et raamatus kirjapandut mõistavad kindlasti paremini need, kes on ise samasuguse tee läbi käinud. Teistele võivad  paljud raamatus toodud üksikasjad ja kirjeldused jääda vähem mõistetavaks.

Pühendan selle raamatu oma lähedastele ja oma saatuskaaslastele, kelledest enamus on nüüdseks läinud juba teisele poole igavikupiiri. 

 

Vaino Kallas

 

Sulge leht

 

 

 

<