ERR Vikerraadio

Valega tõe jälil.

Ajalooline romaan

Lühikokkuvõte

 

Ajaloolise romaani „Valega tõe jälil” sündmused toimuvad aastatel 1933–1940. Vabariigis on loodud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Liivi lahe rannikul olnud Aruvälja vallas otsustavad Eesti Vabadussõjas võidelnud mehed liituda vabadussõjalaste liikumisega ja moodustada vallas oma vabadussõjalaste organisatsiooni. Selle otsuse elluviijad on üks romaani peategelane – taluomanik Andres Saar Pärnamäe külast, keda toetavad naabertalude omanikud ja Aruvälja valla Kaitseliidu kompaniiülem Daniel Roosipuu.

 Samal ajal toimunud põhiseaduse valimistel kukutab rahvas suure häälteenamusega läbi riigikogu poolt esitatud uue põhiseaduse eelnõu, mille järel Jaan Tõnissoni valitsus kehtestab riigis üldise kaitseseisukorra ja keelustab vabadussõjalaste organisatsioonid. Vabadussõjalased jätkavad tegutsemist illegaalselt ja selgitavad rahvale vabadussõjalaste liikumise eesmärke ja nende poolt esitatud põhiseaduse eelnõud. Toimuvad uued põhiseaduse valimised, mille võidab Vabadussõjalaste Keskliidu poolt juba varem esitatud põhiseaduse eelnõu. Tõnissoni valitsus astub tagasi, kuna loeb vabadussõjalaste võitu rahva umbusalduse avalduseks. Kuid kuna keegi peale Konstantin  Pätsi pole nõus vastutust endale võtma, Päts  üleminekuvalitsuse.

Järgmistel riigivanema kandidaatide ülesseadmisel toetab rahvas vabadussõjalaste kandidaati ja Päts kuulutab kuueks kuuks välja kaitseseisukorra, keelab ära vabadussõjalaste liidud ja nende ajalehed. Vabadussõjalaste juhid arreteeritakse. Aruvälja vallas arreteeritakse kohaliku vabadussõjalaste liidu juhatuse esimees Andres Saar ja Kaitseliidu kompaniiülem Daniel Roosipuu. Mehed viiakse Tallinna Keskvanglasse, kus nad vangistuse ajal tutvuvad tollal Eestis kehtinud vangla sisekorraga.

Vabadussõjalaste juhte süüdistatakse riigipöördekatse korraldamises, kuid kohus ei leia süüdimõistmiseks tõendeid ja kiiruga kehtestatakse seadustikus uus paragrahv, mille alusel vabadussõjalased mõistetakse süüdi… „avaliku korra rikkumises”.

Kohtupidamise ajal põgeneb vangla juhtkonna kaasabil vanglast vabadussõjalaste üks karismaatilisi juhte – Artur Sirk.  Ta siirdub Soome, kust  peab jätkuvalt ühendust Eesti vabadussõjalaste juhtidega. Sirk on algul vägivaldse riigipöörde korraldamise vastu, kuid hiljem koostab ta kava, mille järgi pidi Eestis toimuma relvastatud riigipööre. Selle plaani elluviimist aitavad ette valmistada ka Andres Saar ja Daniel Roosipuu, kes koos Vabadussõjalaste Keskliidu juhtidega arreteeritakse. Vahetult enne arreteerimist võtavad Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhid vastu otsuse: loobuda relvastatud riigipöörde korraldamisest. Samal hetkel arreteeritaks  kõik koosolekust osa võtnud vabadussõjalaste juhid.

Algab suur kohtuprotsess, kus mitut vabadussõjalaste juhti ja Vabadussõja kangelast mõistetakse kuni kahekümneks aastaks vangi.  Andres Saar ja Daniel Roosipuu saavad kergema karistuse ja mõistetaks üheks aastaks vangi.

Siis levib rahva hulgas jutt, et Artur Sirk on teinud Luksemburgis enesetapu. Levivad kuuldused, et Sirgu on mõrvanud Eesti poliitilime politsei. Nende kuulduste vastavust tõele uuritakse eraviisiliselt.

Andres Saar ja Daniel Roosipuu esitavad riigivanemale armuandmispalve ja nad vabastatakse vanglast. Samuti rahuldab riigivanem mitme teise sõjaväelase armuandmispalve. K. Päts valitakse presidendiks ja ta vabastab amnestiaga kõik vangi mõistetud vabadussõjalased.

Andres Saar on tagasi oma talus ja jätkab tegutsemist Kaitseliidus. Daniel Roosipuu on jälle Kaitseliidu kompaniiülem. Euroopas lahvatab sõda ja Eestisse tulevad Nõukogude Vene sõjaväebaasid, mis on eelmäng Eesti okupeerimisele. Kõik romaani tegelased elavad neile sündmustele murelikult kaasa. Aruvälja valla kaitseliitlased võtavad osa 1939.–1940. aasta sündmustest.

Kõigi nende sündmuste taustal kirjeldatakse romaanis küla- ja valla elanike argielu. Kaks selle küla noort leiavad teineteist tudengitena ülikoolilinnas Tartus. Nende kohtumistele ja üksteise tundmaõppimisele järgneb kiindumine ja armastus, noored abielluvad. Täitub pruudi suur unistus – laulatus jõuluõhtul koduvalla kirikus. Seejärel sünnib esimene laps ja noored asuvad esimesele töökohale oma koduvallas.

Vahetult enne neljakümnenda aasta sündmusi otsustab noor pereisa saada ohvitseriks. Tema teenistusele kaitseväes teeb lõpu Eesti okupeerimine.

Peategelaste edasisest saatusest saab lugeja teada romaani epiloogist.

 

Sulge leht