PUNANE KATK VIRMALISTE MAAL

 

PUNANE KATK VIRMALISTE MAAL

 

Raamat

Nõukogude võim vangistas ja viis okupeeritud maadest sunnitöö- ja erilaagritesse kümneid tuhandeid sõjaväelasi ja erinevate erialade inimesi. Rahvusvaheline Genfi IV konventsioon keelab okupeeritud maa kodanike arreteerimise, jälitamise või karistamise selle eest, mida need olid teinud, kirjutanud või öelnud enne maa okupeerimist.

Samuti keelab see konventsioon süüdistatavat või süüdimõistetut okupeeritud maalt välja viia. Sõjavange ei seo neid kinni pidava riigiga mitte ükski kohustus ega truudusevanne.

Peale sõja lõppu loodi NSVLis sõjavangide ja interneeritute kinnipidamiseks 267 laagrit 2112 osakonnaga ja 392 tööpataljoni.

NSVLi karistuspoliitika nägi ette vähemusrahvustest sõjavangide saatmise võimalikult kaugele oma alalisest elukohast ja rahvusterritooriumist. See kehtis ka kõigi Saksa poolel võidelnud eestlaste, lätlaste ja leedulaste kohta, kuna teenimist Saksa sõjaväes võrdsustati „kodumaa” reetmisega. Relvaga „töörahva võimu” vastu võidelnud „fašiste” karistati karmilt ja sageli pidid selle eest karistust kandma ka nende perekonnaliikmed.

Pärast pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni, kui kolme Balti riigi rahvad olid astunud otsustavalt välja oma poliitiliste õiguste ja rahvusriigi taastamise eest, ei unustatud ära ka neid, kes nõukogude okupatsiooni repressioonide tulemusel olid Venemaa sunnitöölaagrites andnud oma elu. 1991. aasta suvel toimus kolme Balti vabariigi ühisekspeditsioon kaugele polaarjoone taha Venemaa kõige põhjapoolsemasse linna Norilskisse, et rajada sinna memoriaal stalinlikes sunnitöö- ja erilaagrites hukkunud kaasmaalastele.

Alljärgnev on kirja pandud soovist tuua tänase lugejani see, mida elasid läbi paljud Eesti ohvitserid ja kaasmaalased, kes olid tšekistide püssitoru ees Norilski stalinlikesse sunnitöölaagritesse viidud. Enamik neist puhkab nüüd seal, maetuna külmunud igikeltsa raiutud ühishauda või heidetuna mõnda maha jäetud kaevanduse šahti ... Ja ilmselt ei saa me mitte kunagi teada, kus need puhkepaigad asuvad ega saa nende kalmudele põlema süüdata küünalt ...

 

Vaino Kallas

 

Sulge leht

 

’’