Nad läksid kodumaa kutsel

Nad läksid kodumaa kutsel

 

Raamat

Läbi aastasadade  on eestlased võidelnud võõra võimu vastu ja oma rahvuse püsimajäämise eest. On ju sajanditepikkusest rahvaste ajaloost teada, et vabadust ei kingita, see tuleb relvaga kätte võidelda.  Kuid see võit, mis saavutati Eesti Vabadussõjas, oli eesti rahva ajaloo ülim sündmus. See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore riigi alusmüüre ja võimaldas meil oma elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada.

Vabadussõjas võitles eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud rahulepinguga tunnustas Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik Eesti iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis Venemaal olid Eesti maa ja rahva kohta olnud. Kuidas need sündmused toimusid, sellest kõigest allpool.

On märkimisväärne, et  Eesti Vabadussõjast võttis suurel arvul osa gümnaasiumide õpilasi ja Tartu Ülikooli üliõpilasi, keda rahvas hakkas nimetama õppursõduriteks. 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsiooni  järel olid meie gümnaasiumide õpilased  ja ülikooli üliõpilased  suure aktiivsuse ja noorusele omase optimismiga valmis toetama ja kaitsma  Eesti rahvusriigi  loomise põhimõtteid.

Hoolimata tugevast enamlaste venestuspoliitikast, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas tugev rahvuslik vaim. Oma rahvuslike huvide väljendamiseks kasutasid õppivad noored neile omase leidlikkusega ära kõik võimalikud teed ja abinõud. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorganisatsioonid, kes püüdsid arendada ja süvendada rahvuslikku mõtlemisviisi  ja kaasata õpilasi sellel alal tegutsema. Tartu Ülikoolis tegutsesid  selles suunas eestlastest üliõpilasorganisatsioonid.

Palju õpilasi ja üliõpilasi astus vabatahtlikult eesti rahvuslike väeosade moodustamisel võitlejate ridadesse. Linnades, kus õpilasi oli rohkem, moodustati eraldi kooliõpilaste roodud Mujal astusid gümnaasiumide ja Ülikooli õpilased seal formeeritavatesse väeosadesse.  Sellest kõigest jutustab ka  käesolev romaan.

 

Vaino Kallas