VENEMAA ÕIGUSTAB ANNEKTEERIMIST

 

KAS 1940 A. EESTI OKUPEERITI?


Vaata seda videot

 

Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi 17. novembri kuupäeva kandvas dokumendis, mis esitab Venemaa versiooni ajaloosündmustest Suure Isamaasõja eelõhtul, õigustatakse Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) alusel Nõukogude Liidu mõjusfääri sattunud territooriumide hõivamist, eitades täielikult Balti riikide okupeerimist.

Samal ajal räägivad Punaarmee juhtide käskkirjad aga hoopis muud.

Venemaa on väitnud, et Eesti ise palus end vastu võtta N. Liidu koosseisu. Vaadelgem neid sündmusi ajalises distantsis.

09. juunil 1940 andis NSV Liidu kaitse rahvakomissar S. Timošenko välja direktiivi Balti Laevastiku lahinguvalmidusse seadmiseks.

12. juunil 1940 andis Balti Laevastiku juhataja käskkirja Naissaare ja Aegna pommitamiseks. 17. juuni hommikul kell 6 vallutas Punaarmee Suurupi merekindluse patarei territooriumi ja kell 6.30 hõivas punaüksuste dessant Aegna saare. Kell 7 hommikul vallutati Naissaar. 7.40 - PBL-i valvevalitsuse koondpataljon vallutas Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas.

Alates 17. juunist 1940 oli Eesti riik täielikult okupeeritud ja seega kõik iseseisva riigi tunnused faktiliselt kaotanud.

Nõndanimetaud "riigipööre" toimus 21. juunil, s.o. neli päeva peale Eesti okupeerimist .

Päev varem, s.o. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör K. Meretškov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Meretškov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe Narva temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8.00.

Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid peale Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneri veel kindralmajor A. Kasekamp, sõjavägede staabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant A. Luts, sama osakonna ohvitser, kapten A. Hint ja Laidoneri adjutant kapten E. Õunapuu.

Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl. Jõudnud Jõhvi raud -teejaama, nägid nad seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud vene soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed Punaarmee jalaväe üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Siit edasi liikus rong juba N. Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil.

Ja alles 14. ja 15. juulil s.o. kuu aega hiljem toimusid okupeeritud Eestis Eesti põhiseadust rikkudes ja Punaarmee valvsa pilgu all Riigikogu valimised. Valimisi kommenteerides kirjutas ajaleht “Pravda”: "...tõeliselt vabade valimiste läbiviimine Eestis sai võimalikuks ainult Punaarmee abiga." Ja kaks päeva hiljem, s.o. 22. juulil otsustas äsjavalitud "rahvaesindus" muuta Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja paluda Moskvat: võtta Eesti NSV vastu N. Liidu rahvaste perre. Eesti Vabariigi presidendilt nõuti oma volitustest loobumise kirja.

Miks siis juba kuu aega varem oli vaja pommitada ja vallutada suveräänse Eesti Vabariigi saari, kaaperdada laevu ja tuua Eestisse kokkuleppe vastaselt täiendav kontingent punaväge?

Venemaa heidab ette Eesti koostööd tollal natsi-Saksamaaga ning rõhutab, et Eesti valitsusele tuletati NSV Liidu poolt meelde, et säärane tegevus rikub Eesti ja N. Liidu kahepoolseid suhteid.

Kuid meenutagem. 28. mail 1940 ilmus Nõukogude ajalehes Pravda artikkel, kus Eestit, eriti aga eesti intelligentsi ja kultuuritegelasi süüdistati - ei milleski muus kui... liigses saksa-vaenulikkuses (!). See saksavaenulik hoiak olevat koguni demonstratiivne, kus põlastatavat kõike, mis tuleb Berliinist. Eestlased suhtuvat natsionaalsotsialistlikku ideoloogiasse trotsivalt. Eesti ajakirjanduse informatsioon sõjasündmustest olevat saksavaenulik. Kõige sellega kahjustavat eestlased N. Liidu ja Saksamaa suhteid. Sellist eestlaste tegevust ei saavat hinnata teisiti kui katset taguda kiilu Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõbralikesse suhetesse.

Üldjoontes iseloomustas toonane Pravda artikkel tollal Eestis valitsevaid meeleolusid päris õigesti. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia ja Saksamaa ohjelda- matu sõjapoliitika olid siis eestlaste silmis tõepoolest taunitavad.

Kui siis süüdistati eestlasi natsi-saksamaa vaenulikkuses, siis nüüd kõlab Venemaa poolt sagedasti hõikeid: „eestlased on fašistid…“

Vaino Kallas


 

NSV Liidu kaitse rahvakomissari S.Timošenko käskkiri

Balti riikides paiknevate  vägede rahvakomissari otsealluvusse viimisest. 03.juuni 1940

 

1.Vägede juhtimise koondamiseks viia kõik Eesti, Läti ja Leedu vabariikide territooriumil paiknevad Punaarmee väeosad 5.juunist 1940.a. Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkondade alluvusest üle minu otsealluvusse NSV Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja 2.järgu armeekomandör A. Loktionovi kaudu.

2.Vägede igapäevaseks juhtimiseks luua kaitse rahvakomissari ase- täitja juurde juhtimisaparaat vastavalt juurde lisatud koosseisudele.

 

3.Muuta ära kaitse rahvakomissari käskkiri nr.0225 27.novembrist 1939.a.

 

NSV Liidu kaitse rahvakomissar

Nõukogude Liidu marssal

S.Timošenko

 

Polpredõ soobštšajut...”, lk. 339-340. Tõlge vene keelest


 

Lahingukäsk Punaarmee 8.armee  90. diviisi 286. laskurpolgule võimalike vastuhakkamiste mahasurumiseks Riigivolikogu valimiste ajal Pärnu- ja Lääne- maal

14. juuli 1940

Salajane

Eks.nur. ...

 

286. laskurpolgu polgustaabi lahingukäsk nr. 04

Pärnu linnast kagus. Kaart 100 000

 Kell 6.00 14.07.1940

 

Seoses võimalike kontrrevolutsiooniliste väljaastumistega, mis on suunatud Nõukogude vägede vastu, ning eelseisvate Eesti Riigivolikogu valimistega 286. laskurpolgul koos 66. tankitõrjedivisjoni patareiga kaitsta piirkonda: lõunapiir – välja arvatud Abja-Paluoja alevik, välja arvatud Rääma, Are mõis ja Tõstamaa kirik, ida- ja põhjapiir – välja arvatud Abja-Paluoja alevik, välja arvatud Käru jaam, välja arvatud Rapla jaam, välja arvatud Matsalu mõis ja edasi mööda lahe randa.

 

Olla valmis maha suruma võimalikke kontrrevolutsioonilisi ülestõuse Pärnu-Jaagupis, Vigalas, Vana-Vändras, Lihulas. Polgu suutükid – 149. haubitsapolk. Põhja pool 286. motoriseeritud laskurpolku on kaitses 16. laskurdiviis, ida pool 24. laskurdiviis, lõuna pool 173. laskurpolk. 286.laskurpolgu... pataljon sapöörijaoga, keemiajaoga, 149. haubitsapolgu 2. ja 3. patareiga, 66. tankitõrjedivisjoni patareiga kaitseb piirkonda: idapiir välja arvatud Mõisaküla, Kuusiku mõis, polgu põhjapiir, läänepiir välja arvatud Üdruma, välja arvatud Sarda, lõunapiir – 173. laskurpolk. Põhimarsruut – Tallinna maantee.

 

Olla valmis võimalike kontrrevolutsiooniliste ülestõusude mahasurumiseks Pärnu-Jaagupi alevikus, Vigalas, Valgu mõisas, Märjamaa jaamas. 286. laskurpolgu 2. pataljonil sapöörijaoga, keemiajaoga, 149. haubitsapolgu 3. ja 6.patareiga, kahe tankitõrjejaoga kaitsta piirkonda: Tõstamaa kirik, Sarda, Üdruma, Matsalu mõis ja edasi mööda Riia lahe randa. Põhimarsruut – Pärnu linn, Audru, Lihula alevik. Olla valmis kontrrevolutsiooniliste ülestõusude mahasurumiseks Lihulas ja Vanamõisa mõisas. 286. laskurpolgu ... pataljon 149. haubitsapolgu 1. ja 4. patareiga, õhutõrjerühmaga, tankitõrjerühmaga kaitsta piirkonda: välja arvatud Abja-Paluoja alevik, välja arvatud Käru, kaasa arvatud Rapla jaam, ... mõis, Kiisa, Rääma. Põhimarsruut: Pärnu linn, Sindi, Urge, Vana-Vändra, Käru jaam. Olla valmis kontrrevolutsiooniliste ülestõusude mahasurumiseks Vana-Vändras, Kergus, Lelles.

... kool – diviisikomandöri reserv.

 

Ülejäänud allüksused reservi, paiknemine – laager. Allüksused viia lahinguvalmidusse, 286. laskurpolgu 1. pataljoni määran valveüksuseks polgus. Ajavahemikuks 14. juulist 17. juulini 40.aastal jagada kätte 1 lahingukomplekt laskemoona. Sõjalis-tehnilise teenistuse ülemal pidada valmis autotransport 6 autoga valveroodu ümberpaigutamiseks koos kuulipildujarühmaga ning koos õhutõrje- ja tankitõrjesuurtükiga polgukomandöri liikuva reservina. Sanitaarteenistuse ülemal olla valmis haavatute vastuvõtmiseks paiknemiskohas, veterinaarteenistuse ülemal olla valmis veterinaarabi osutamiseks hobukoosseisule.

 

Kontrrevolutsiooniliste ülestõusude korral Eesti väed DESARMEERIDA, ässitajad ja peamehed ARRETEERIDA, ülestõus suruda otsustavalt maha. 286. laskurpolgu 1. pataljoni komandöril organiseerida Punaste kasarmute piirkonnas arreteeritute tarbeks peavaht. Telefonside katkemise korral minna üle raadiosidele. Dešifreerimata kõned keelan kategooriliselt.

Minu komandopunkt on PÄRNU linna kaguosas.

POLGUKOMANDÖRI ASETÄITJA

KAPTEN
/STAŽJOROV/

/allkiri/

 

POLGUSÕJAKOMISSAR
PATALJONIKOMISSAR
/VOROBJOV/

/allkiri/

 

STAABIÜLEM

KAPTEN
/SIMONOV/

/allkiri/


 

 

NSV Liidu kaitse rahvakomissari S.Timošenko direktiiv Balti Laevastiku lahinguvalmidusse seadmisest

09. juuni 1940

N02622

k.5.00

Täiesti salajane

Eriti tähtis

Eks.nr.1

 

Punalipulise Balti Laevastiku juhatajale viitseadmiral Tributsile

Koopiad:

Sõjamerelaevastiku rahvakomissarile, admiral Kuznetsovile;

Leningradi sõjaväeringkonna juhatajale, armeekindral Meretskovile;

KÄSIN:

1. PUNALIPULISEL BALTI LAEVASTIKUL minna 10. juunist kl.00.05 minna üle Leningradi Sõjaringkonna vägede juhataja operatiivalluvusse ja olla 12. juuniks valmis täitma lahinguülesandeid viimase korraldusel:

a) kindlustada mereväebaaside ning Tallinna, Paldiski ja Liepaja sadamates asuvate sõjalaevastiku aluste alaline valmisolek;

b) LSR juhataja käsul vallutada baasides ning merel viibivad Eesti ja Läti sõjalaevastiku laevad; hõivata (Palangas) baseeruv Leedu merelaevastik;

c) haarata oma valdusse Eesti ja Läti kaubalaevastik ning ujuvvahendid, katkestada nende riikide omavaheline mereühendus;

d) valmistada ette ja sooritada dessantide maabumine Paldiskisse ning Tallinnasse; LSR juhataja käsul vallutada Tallinna sadamad ja Naissaarel ning Aegnal paiknevad patareid, olla valmis Suurupi patarei vallutamiseks maismaalt sillataastamispataljoni poolt;

e) sulgeda Riia laht ja blokeerida Eesti ning Läti Soome lahe ja Balti mere rannikud, et mitte võimaldada nende riikide valitsuste evakueerimist ja takistada neist sõjavägede ning varanduste väljaviimist;

f) organiseerida pidev ja kindel piilkonna valveteenistus Soome lahel Soome suunast ja Balti merel Rootsi poolt ning lõuna suunast;

g) tihedas koostöös maavägedega aidata kaasa LSR vägede pealetungile

Rakvere suunas;

h) hävituslennuväe tegevusega tõkestada Eesti ja Läti lennuväe lahkumine Soome ja Rootsi.

2. Sõjategevuse alguse täpse aja määrab LSR juhataja.

3. Käesoleva direktiivi elluviimiseks tuleb töötada välja Balti Laevastiku lahingutegevuse plaan ning esitada see kinnitamiseks 11.juuniks.

 

NSV Liidu kaitse rahvakomissar,

Nõukogude Liidu marssal

/S.Timošenko/

(allkiri)

Punaarmee Kindralstaabi ülem,

Nõukogude Liidu marssal

/B.Šapošnikov/

(allkiri)

Trükitud neljas eks.

Nr.1 PBL juhatajale

Nr.2 SML rahvakomissarile

Nr.3 LSR vägede juhatajale

Nr.4 Kindralstaabi op. valitsusele

Trükkis kindralmajor A.Anissov

 

RGAVMF, f. R-92, n. 2, s-ü. 671, I 1-2. Tõlge vene keelest


 

Balti Laevastiku juhataja käskkiri Naissaare ja Aegna pommitamisest

12.juuni 1940

Täiesti salajane

Eriti tähtis

Nr1 op/305 cc/ob

PBL Sõjaõhujõudude juhatajale,

Paldiski mereväebaasi komandörile

PBL Staap, Kroonlinn

 

Naissaarele ja Aegnale sooritatava dessandi tegevuse kindlustamiseks käsin:

1. Naissaare ja Aegna patareide neutraliseerimiseks alustada 15. juunil k.a. kell 5.00 saarte pommitamist.

2. Lõpetada Naissaare ja Aegna pommitamine kell 5.30 15. juunil k.a.

3. Pommitamiste peaobjektideks on Naissaare lõunapatareid ja Aegna loode osas paiknev patarei.

4. Ülesande täitmiseks jaotada sõjaline jõud järgmiselt:

a) Naissaare lõunapatarei peale kolm „SB” või „DB” lennueskadrilli;

b) Naissaare põhjapatarei peale üks „SB” või „DB” lennueskadrilli;

c) Aegna patarei peale 3 „SB” või „DB” lennueskadrilli, ühe eskadrilli „12” patarei peale ja kaks „6” patarei peale.

5. 10. lennubrigaad on Paldiski mereväebaasi komandöri käsutuses.

6. Pärast esimese ülesande täitmist valmistada kõik 8.lennubrigaadi lennukid ette löögi andmiseks Aegna patarei pihta.

7. Patareide pommitamise lõpetamisest annab viimane sellest osavõtnud lennusalk teada sellega, et lendab üle Tallinna sadama ja laseb välja rea valgeid rakette.

8. Paldiski mereväebaasi komandöri korraldusel maandub pärast Tallinna vallutamist Punaarmee väeosade poolt, Tallinna sõjalennuväljal üks 10. lennubrigaadi eskadrill, kelle kaitsmine pannakse baasiväeosadele.

9. Rakendada kõik vahendid selleks, et aega viitmata organiseerida luure objektidel ning Balti merel ülesandega avastada kolmandate riikide sõjalaevad.

 

PBL juhataja,

viitseadmiral

/Tributs/

 

PBL Sõjanõukogu liige,

diviisikomissar

/Jakovenko/

 

PBL Staabi ülen,

kontradmiral

/Pantelejev/

Täitja: kaptenleitnant /allkiri/

RGAVMF, f. R-92, n. 2, s. 671, I 25-26. Tõlge vene keelest


 

 

Välismaal asuvate riigireetjate ja nende perekonnaliikmete karistamise seadus

05. august 1940 

Antud Vabariigi Presidendi poolt

dekreedina 5. augustil 1940

I

§1. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigiasutise või ettevõtte poolt välismaale lähetatud ENSV kodaniku keeldumist riigivõimuorganite nõudmisel ilmuda tagasi kodumaale loetakse ülejooksuks töörahva vaenlaste laagrisse ja kvalifitseeritakse riigireetmisena.

§2. Isikud, kes keelduvad tagasi tulema kodumaale, kuulutatakse väljaspool seadust olevaiks.

§3. Väljaspool seadust olevaks kuulutamisega käib kaasas:

a) süüdimõistetu kõige vara konfiskerimine;

b )süüdimõistetu mahalaskmine pärast 24 tunni möödumist, arvates tema isiku tõestamise momendist.

§4. Väljaspool seadust olevaks kuulutatud isiku täisealisi perekon- naliikmeid, kui nad mingil viisil aitasid kaasa §1 ettenähtud riigireetmisele, karistatakse:

vangimajaga mitte üle 10 aasta ja kõige vara konfiskeerimisega.

§5. Käesolevas seaduses ettenähtud süüteod otsustab Sisemi- nisteeriumi poolt moodustatud kollegiaalne erikohus. Erikohtu otsused on lõplikud ja nende peale edasikaebust ei ole.

§6. Käesoleval seadusel on tagasiulatuv jõud. 

II

Käesolev seadus jõustub avaldamisega.

Tallinnas 5.augustil 1940 

M. Unt

Siseminister Vabariigi Presidendi ülesannetes

H. Kruus

 

Peaministri asetäitja

F. Niggol

 

Kohtuminister

 

Riigi Teataja 1940, nr.93, art 916

 

Lisa nr 5

 

Väljavõtted punalipulise Balti laevastiku juhataja
viitseadmiral V.F. Tributsi aruandest

                                                                                                             


171. leht. Vastavalt NSVL kaitserahvakomissri direktiivile nr. 02622 ss 9.juunist 1940 oli PBL-ile antud järgmised ülesanded:

1.    Vallutada Eesti ja Läti sõjalevastiku baasides ja merel olevad laevad, vallutada Leedu   merelaevastik.

2.    Vallutada Eesti ja Läti kaubalaevastik ja ujuvvahendid, katkestada nende riikide omavaheline mereühendus.

3.    Valmistada ette ja orgniseerid  dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ning Naissaare ja Aegna saare patareid, olla valmis Suurupi patarei vallutamiseks maismaalt.

4.    Sulgeda Riia laht ning blokeerida Eesti ja Läti rannik Soome lahe ja Läänemere poolt, mitte lastes evakueerida nende riikide valitsusi ning välja vedada sõjaväge ja vara.

5.    Organiseerida alaline ja kindel piilkonnateenistus:   Soome lahes Soome suunas,    Läänemerel Rootsi ning lõuna suunast.

6.    Aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna  vägede pealetungile Rakvere suunas.

7.    Hävituslennuväel mitte lasta Eesti ja Läti lennuväe lasta lennata Soome ja Rootsi.

  

172. leht. Operatsioonist võttis osa 120 laeva, sh. 1 liinilaev, 1 ristleja, 2 liidrit, 1 suurtükipaat, 7 hävitajat, 5 vahilaeva, 7 baasitraalerit, 22 rasketraalerit, 17 allveelaeva, 10 torpeedokaatrit.

PBL-I õhujõud koosseisus:

 8 lennuväebaas -  7 esk. SB ja DB-3.

10. lennuväebaas - 64 lennukit MBR-2, SB.

10. lennuväepolk - 64 lennukit MBR-2.

73. lennuväepolk - 9 lennukit MBR-2.

61. hävituslennuväebaas - täies koosseisus peamereväebaasi varustamisel.

 

173. leht Laevastiku rannakaitse ja maaväeosad: - üksikud  raudteesuurtüki patareid nr.11, 12, 22; Paldiski, Liepaja,  Hanko (…) mereväebaaside ranna-ja õhukaitse.

174. leht.  Saadud ülesannete täitmiseks oli (mere) tander jaotatud piirkondadeks:

 

1.      Soome lahe põhjarannik Bengskärist kuni Keri saareni - Hanko mereväebaasi komandör kontraadmiral S.F. Beloussav.

2.      Soome lahe lõunarannik Bengskärist kuni Keri saareni - 4. allveebrigaadi komandör 2.järgu kapten A.I. Matvejev.

3.      Piirkond Keri saarest kuni Soela   väinani,  kaasa arvatud - Balti mereväebaasi komandör kontraadmiral S.G. Kutšerov.

4.      Läänemere keskosa piirkond - kergejõudude koondise komandör kontradmiral F.I. Tšelpanov.

5.      Lieapaja mereväebaas - mereväebaasi komandör kontraadmiral P.A. Trainin.

6.      Rootsi idaranniku piirkond - 2. allveelaevabrigaadi komandör 2. järgu kapten (…) Jakuškin.

7.      Soome lahe lääneosa. (…)eskaadri komandör kontraadmiral (…) Nevitski.

 

176. leht. Läbirääkimiste perioodil ja pärast kokkulepete saavutamist NSVL Liidu valitsuse ning Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahel täitis PBL järgmisi ülesandeid:

A.      Katkestati nende riikide omavaheline mereühendus.

B.      1.,2., 3. ja 4. allveelaevabrigaadi allveelaevad ja kergejõudude koondise kerged jõud võtsid oma kohad sisse Läänemerel, s.h. Riia ja Soome lahel ülesandega  - katkestada ühendus mere kaudu ja mitte lasta laevadel ära minna ning vägesid ja vara evakueerida

C.     Eskaader koosseisus: liinilaev “Oktjaberskaja Revoljutsija”, 3. hävitajate divisjon ja vahilaevadivisjon asus Naissaarest lääne pool lähtekohale dessandi toetamiseks suurtükitulega.

D.     Paldiskis asunud 21.sillataastamis pataljon võttis lähtepositsioonid sisse Kloogast põhja pool Suurupi patareide suunas liikumise, positsioonile asunud 12. üksik-raudteesuurtükipatarei toetusel.

E.   1. üksik merejalaväe brigaad koosseisus 1. , 3. ,5. ja 6. patalajon paigutati traaleritel “Sibir”, “Vtoraja Pjatiletka” ja “Elton” Koivistost  ümber Paldiskisse.

F.   Suleti Riia laht ning blokeeriti Soome lahe ja Läänemere poolt Eesti ja Läti rand. Eesti ja Läti lennuväelt võeti ära võimalus lennata Rootsi.

G.     Organiseeiti ja viidi läbi ettevalmistatud dessantväeosade maandamine, vallutati Tallinn, Naissaar ja Aegna saar.

H.     PBL-I valvevalitsuse koondpataljon, koondlaskurrood, üksik motoriseeritud laskurpataljon ja piirkonna ehitusvalitsuse laskurrood paigutati traaleriga “Dnestr” ning hävitajatega “Storoýevoi” ja “Silnõi” Kroonlinnast ümber Paldiskisse ja koondati, olles valmis maandama traaleritelt dessant Tallinna. Ülesanne: vallutada sadamad, kauba- ja sõjalaevad ning kaitsta objekte.

 

178. leht. Suurküla lahes Suursaarel olid 50. laskurpataljon traaleritel, 3.divisjon traaleritel ja vahilaevadel ning suurtükipaadil “Krasnoje Znamja” valmis dessandi maandamiseks Kunda lahes.

Rannakaitse, õhukaitse, mereväebaasi maaväeosad olid Balti mereväebaasis, Hankol, ja Liepajas piilkondadeks valmis seatud.

BPL-i õhujõud tegelesid luure ja õhuvalvega ning olid lennuväljadel valmis lööki andma.

Pärast NSV Liidu valitsuse kokkulepet Eesti, Läti ja Leedu valitsusega hakkasid laevastiku laevad ja väeosad signaali järgi täitma neile antud ülesandeid. :

17. juunil k. 6.00 - 21. Sillataastamispataljon vallutas Suurupi   patarei  territooriumi.

17.juunil k. 6.30 – vahi- ja torpeedokaatritelt maandatud dessant vallutas Aegna saare.

17. juunil k. 7.05 - maandati dessant ja vallutati Naissaar.

 

179. leht. 17. juunil k. 7.40 - PBL-i valvevalitsuse koondpataljon vallutas Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. Liinilaev  “Oktjabrskaja Revoljutsija”, 3. hävitajate divisjon ja vahilae-vadivisjon heitsid ankru Tallinna reidil. 17. juunil k. 8.00 - hävitaja “Gordnõi”, allveelaevad S-1 ja S-3 heitsid ankri Daugava suudme reidil.

Blokaad ja piilkonnateenistus jätkus eriplaani järgi.

Operatsiooni hakati lõpetama  17. juunil, operatsioon lõppes 21. juunil.

Blokaadijõudude valmisseadmine:

13. juunil k. 10.40 - valmisseadmise lõpp.

14. juunil k. 3.00 - blokaadi algus.

21. juunil k. 12.00 - blokaadi lõpetamine

 

179. leht (b). Kokku peeti blokaadiperioodi vältel meie laevade ja allveelaevade poolt kinni 52 (Läti, Eesti, Soome, Rootsi) laeva.

Agentuur- ja igat liiki väeüksuse luure organiseeriti juba alates 4. juunist pingelise olukorra perioodil ja andis väejuhatusele mõninga hulga väärtuslikke andmeid.

251. leht. PBL-i kergejõudude koondis koosseisus ristleja “Kirov”, liidrid “Minsk” ja “Leningrad”, hävitajad “Gordõi” ja “Lenin” pidas kinni 7 Läti ja 2 Eesti transportlaeva.

 

 252. leht. Transpordilaevade vastuhakkamisel kinnipidamisel tegid ristleja “Kirov”, liider “Minsk”, hävitaja “Lenin” ja allveelaev S-1 hoiatuslasud, mille järel tranportlaevad peatusid.

 

PBL-i juhataja viitseadmiral

V.Tributs

 

PBL-i staabiülem kontraadmiral

J.Pantelejev