AASTA 1939

 

SÜNDMUSTE  KROONIKA 1939 - 1945

 

AASTA 1939

  9. jaanuar – kirjutatakse alla Eesti ja Nõukogude Liidu kaubanduslik kokkulepe.

25. jaanuar – Saksa välisminister Ribbentrop külastab Poolat, kus ta ülistab Poola ja Saksa riigi sõprust.

  2. veebruar – Kaunases algas Balti välisministrite konverents.

21. märts – Saksamaa nõuab Leedult Meemeli loovutamist.

22. märts – Leedu loovutab Meemeli Saksamaale.

28. märts - N. Liit deklareerib, et Balti riikide iseseisvus ei puuduta mitte ainult nende riikide enda, vaid ka N. Liidu elulisi huve. Eestile, Lätile ja Leedule antud noodis pakub N. Liit neile territoriaalse puutumatuse kaitset.

31. märts - Inglismaa deklareerib, et abistab sõja korral Poolat.

  6. aprill  - Inglismaa ja Poola sõlmivad abistamispakti.

  7. aprill - Eesti lükkab N. Liidu garantii pakkumise tagasi, kuna see rii-vaks Eesti suveräniteeti.

16. aprill - Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoner külaskäigul Poolas.

17. aprill - N. Liit teatab, et on nõus alustama läbirääkimisi oma naabritega. Tema peaeesmärgiks on tõmmata Balti riigid oma kaitsesüsteemi ka siis, kui viimased seda ei soovi

21. aprill - Hitleri teeb järelpärimise väikeriikidele: kas nad tunnevad end ohustatuna?

22. aprill - Prantsuse valitsus teatab N. Liidule oma nõusolekust allutada Balti riigid Prantsuse-Inglise - N. Liidu kokkuleppele ka vastu nende tahtmist. Briti valitsus teatab, et ei saa sellega nõustuda.

10. mai - Inglise peaminister teatab alamkojas, et läbirääkimisi N. Liiduga takistavad Balti riigid. Sellega saab avalikkus esmakordselt teada, et N. Liit nõuab endale Balti riikide garanteerimise õigust.

14. mai - Briti alamkojas toimuvad ägedad vaidlused, kus nõutakse Balti riikide "alistamist".

31. mai - V. Molotov nõuab Ülemnõukogus kõneldes kõigi N. Liidu naabrite garanteerimist. Kirjutati alla Saksamaa - Taani mittekallale-tungi leping.

  2. juuni - N. Liit teeb Inglismaale ettepaneku, kus ta nõuab Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul.

  6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

  7. juuni - Kirjutatakse alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekal-laletungi lepingule.

13. juuni - Moskva Pravda nõuab oma juhtkirjas Balti riikide garanteerimist igal juhul.

26. juuni - Inglismaa teeb ettepaneku Inglise, Prantsuse ja N. Liidu kindralstaapide läbirääkimiste alustamiseks Moskvas.

  1. juuli - Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised lõpevad kompromissiga: Balti riigid allutatakse salajase protokolli alusel ja ilma nende riikide nõusolekuta kolmikliidu lepingu tingimustele.

  2. juuli - Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis esitavad Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.

14. august - Moskvas algavad Prantsusma - Inglismaa ja N. Liidu vahel sõjalised läbirääkimised, kus N. Liit nõuab endale õigust okupeerida Balti riikide sadamad.

23. august - Moskvas sõlmitakse Molotov - Ribbentropi pakt, mille salastatud protokollide alusel jäävad kolm Balti riiki N. Liidu huvisfääri.

26. august - Prantsuse peaministri Daladier'i kiri Hitlerile, milles ta soovitab lahendada Saksamaa-Poola tüli läbirääkimiste teel.

27. august - Hitleri vastus Daladier'ile, milles teatab, et Saksamaa ei saa nõustuda Verssailes' diktaadiga määratud piiridega Ida-Euroopas.

31. august - Saksamaa teeb teatavaks oma rahutingimused. Moskvas ratifitseeritakse Saksa - N. Liidu vahel sõlmitud pakt.

  1. september - Saksa väed tungivad üle Poola piiri. Üldmobilisatsioon Prantsusmaal ja Inglismaal. Vabariigi president kuulutab Eesti alanud sõjas erapooletuks. Samasuguste deklaratsioonidega esinevad Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani valitsused.

 2. september - Eesti valitsus kaalub mobilisatsiooni läbiviimist, mis lüka-takse edasi.

15. september- Tallinna saabub Poola allveelaev Orzel, millelt võetakse maha relvastus. Laev koos meeskonnaga interneeritakse.

17. september - N. Liidu väed tungivad üle Poola piiri. Molotov teatab Moskvas Eesti, Läti ja Leedu saadikutele, et punaarmee sõjaline tegevus ei ohusta mitte mingil määral teisi N. Liidu naaberriike.

18. september - Tallinna sadamast põgeneb Poola allveelaev Orzel, viies kaasa kaks laeval valves olnud eesti sõdurit, kes pannakse maha Gotlandi saarel. Vabastatakse ametist merejõudude juhataja mereväe-kapten V. Mere ja merejõudude staabiülem mereväekapten R. Linnus. Tartumaal maandub Poola lennuk.

19. september - Lahingus Bzura juures langes punaarmee kätte vangi 175 tuhat poola sõdurit.

22. september - Eesti välisminister K. Selter saabub Moskvasse, et alla kirjutada Eesti- N. Liidu kaubalepingule. Poolas määratakse kindlaks demarkatsioonijoon punaarmee ja Saksa vägede vahel.

24. september - N. Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.

26. september - Toimub Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustatakse N. Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile. Läti valitsus keelab ära sõjavägede juhataja Balodise kohumise Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneriga.

27. september - Eesti valitsuse delegatsioon koosseisus: riigivolikogu esimees prof. J. Uluots, välisminister K. Selter ja riigikogu liige A. Piip sõidab Moskvasse, et alla kirjutada vastastikuse abistamise paktile. Moskvas on ees juba saadik A. Rei.

28. september - Kirjutatakse alla Eesti-N. Liidu vastastikuse abistamise paktile, mille alusel N. Liit võib Eestisse tuua 25 tuhat punasõdurit. Kirjutatakse alla Eesti ja N. Liidu vaheline kaubalepingule.

29. september - N. Liit ratifitseerib eelmisel päeval sõlmitud lepingud.

  2. oktoober - Eesti ratifitseerib N. Liiduga sõlmitud lepingud. Tallinna saabub N. Liidu sõjaväe delegatsioon eesotsas armeekindral Meretškoviga

  4. oktoober - Kaarel Eenpalu valitsus esitab lahkumispalve.

10. oktoober - Eesti - N. Liidu segakomisjon lõpetab töö punaarmee üksuste paigutamise küsimuses Eesti territooriumile. N. Liit sõlmis vastastikuse abistamise pakti Leeduga. Soome delegatsioon sõitis Moskvasse läbirääkimistele. Algas Helsingi ja Viiburi evakueerimine.

11. oktoober - Tallinna saabub N. Liidu punalaevastik. Algavad ettevalmistused punaarmee üksuste sisselaskmiseks. Teedele paigaldatakse üles suunanäitajad. Sillad, raudtee ja teised strateegilised objektid võetakse valve alla.

12. oktoober - Eestis nimetatakse ametisse uus valitsus eesotsas peaministri prof. Jüri Uluotsaga.

15. oktoober - Kirjutatakse alla sakslaste ümberasustamise kokkuleppe protokollile.

17. oktoober - Sõjavägede ülemjuhataja määrusega keelatakse välismaaga raadio ja telefoni teel sidepidamine, politsei loata väljaspool ruume pildistamine ning andmete edastamine punaarmee üksuste kohta. Välisriikide kodanikel keelatakse Harju, Lääne ja Saare maakonnas viibi-mine.

18. oktoober - Punaarmee üksused saabuvad Eestisse. Maanteedel toimub sissemarss kahel põhisuunal: Narva - Kohila - Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalu rajooni ning Irboska - Võru - Pärnu kaudu Saaremaale. Raudteed pidi saabub vägesid 82 rongitäit. Tallinna sadamast lahkub esimene laev Uttlandhören sakslastest ümberasujatega.

26. november - N. Liidu valitsus teatab, et Manila külas on õppustel olnud punaväelaste hulka langenud mõned kahurimürsud, mille tagajärjel olevat neli punaväelast saanud surma. Toimunus süüdistab N. Liit Soomet. Soome poolt korraldatud juurdluse käigus aga selgub, et tegemist on nõu-kogude provokatsiooniga, mille korraldas Leningradi sõjaväeringkonna staabi luureosakond.

28. november - N. Liit ütleb üles mittekallaletungi lepingu Soomega.

29. november - N. Liit katkestab diplomaatilised suhted Soomega.

30. november - N. Liidu väed alustavad pealetungi Soomele. Toimuvad õhurünnakud paljudele Soome linnadele.

31. oktoober - V. Molotov kinnitab ülemnõukogus, et Balti riikide suve-räänsus ja nende siseasjadesse mittevahelesegamise printsiip on täielikult sätestatud abistamispaktides.

  7. november - Eestis tähistatakse esmakordselt oktoobrirevolutsiooni aasta-päeva.

  1. detsember - Soomes moodustatakse uus valitsus eesotsas R. Ryti'ga. O. Kuusinen moodustab Terijoel vastasvalitsuse, kes palub N. Liidult abi võitluses Ryti valitsusega

  2. detsember - N. Liit tunnustab Kuusineni valitsust ning okupeerib Pet-samo ja veel mõned külad Karjala maakitsusel. O. Kuusise valitsus sõlmib abistamispakti N. Liiduga.

  7. detsember  - Sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner kutsutakse Moskvasse, kus Stalin kinnitab talle Balti riikide puutumatust.

10. detsember - Hiiumaa kohal lastakse punalaevastiku poolt põhja eesti aurik Kassari. Punamadrused tulistavad kuulipildujast päästepaatides olijaid.

14. detsember - N. Liit heidetakse kallaletungi pärast Soomele Rahvaste-liidust välja.

23. detsember - Eesti sõjaline komisjon sõidab Moskvasse lepingu alusel relvi ostma. Seal lubatakse komisjoni poolt välja valitud relvad kohe Eestisse saata, kuid need jäävadki tulemata.

31. detsember - Ajaleht Chicago Tribune avaldab Eesti kohta kirjutise, kus ta märgib, et N. Liidu järgmiseks sammuks on Eesti täielik okupeerimine.

 

 

AASTA 1940

16. jaanuar - Eestis Kaitseväes moodustatakse juurde IV diviis, mille ülemaks saab kolonel J. Maide.

  2. veebruar - Tallinna sadamas olevad Nõukogude sõjalaevad tulistavad linna kohal lendavat eesti õppelennukit.

17. veebruar - Nõukogude sõjalaevad Tallinna sadamas tulistavad oma lennukeid.

12. märts - Moskvas kirjutatakse alla Soome ja N. Liidu rahulepingule. Rahulepingu kohaselt peab Soome loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linnad ning Hanko mereväe-baasi.

13. märts - Kell 11 päeval lõpeb 105 päeva kestnud Soome Talvesõda. Täites oma kohustust kodumaa vastu, kaotasid soomlased selles sõjas 24 923 inimest langenutena. Haavata sai 43 557 inimest. Kuigi rahutingimused olid karmid, säilitas Soome oma iseseisvuse.

29. märts - Molotov teatab ülemnõukogus, et N. Liit ja Balti riigid on pakti sätteid täitnud lojaalselt ja Balti riikide iseseisvus on garanteeritud.

28. mai - Pravdas ilmub terav artikkel Eesti kohta. Kuigi Eesti valitsus püüdvat N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud lepingut ausalt täita, olevat eesti intelligents inglise orientatsiooniga ja tegutsevat isegi inglise agentidena. Süüdistatakse ka eesti ajalehti, et need olevat halvustanud saksa kaupu.

  5. juuni - Eestisse saabub N. Liidu sõjakomissari abi Loktinov, et kontrollida baasides punavägede valmisolekut võimuhaaramiseks Eestis.

  9. juuni - Antakse välja NSV Liidu kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr, 02622 Eesti vallutamiseks.

12. juuni - Punaarmee baasides täheldatakse suuremat elevust. Merel hakatakse kinni pidama eesti kaubalaevu, mis pukseeritakse Paldiski.

14. juuni - N. Liidu lennukid tulistavad Soome lahel Keri tuletorni juures alla soome reisilennuki Kaleva. Baasides toimuvad miitingud. Punalae-vastiku laevad tõmbuvad Tallinna reidilt Eesti rannapatareide laskeulatusest välja.

15. juuni - Punaarmee okupeerib Leedu. Leedu president A. Smetona põgeneb maalt. Soome lahel võtavad nõukogude laevad kinni Eesti presidendi mootorpaadi ja viivad selle koos kapten-major J. Klaariga Kroonlinna. Eesti on punalaevastiku poolt täielikult sisse piiratud.

16. juuni - TASS teatab, et Eesti, Läti ja Leedu on sõlminud sõjalise liidu Nõukogude Venemaa vastu. Kell 16.20 antakse Moskvast koos alusetute süüdistustega ultimaatum, milles nõutakse N. Liidule "ebasõbraliku" eesti valitsuse tagandamist ja punavägede takistamata sissepääsu Eestisse, et "kindlustada pakti täitmist". Vastust nõutakse kella 24-ks. Samasugune ultimaatum esitatakse ka Lätile. Eesti ja Läti on sunnitud alistuma. Eesti valitsus esitab lahkumispalve. Merel püüavad vene sõjalaevad kinni eesti reisilaeva Estonia, mis on teel Stokholmi ja pukseerivad selle Paldiski.

17. juuni - Kell 5 hommikul algab nõukogude 10. armee üksuste sissemarss Eestisse. Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoner, olles teel Narva, et Leningradi sõjaväeringkonna ülema Meretskoviga alla kirjutada diktaat-kokkuleppele punavägede sissemarsiks, kohtub üle piiri tulnud punaüksustega juba Tapa lähistel. Kell 6 hommikul hõivab punaarmee Suurupi patarei. Kell 6.30 vallutatakse Aegna saar ja kell 7 Naissaar. Palivere-Klooga piirkonnas asunud punaüksused saabuvad Tallinna, kus sunnivad eesti väeosi kasarmuist lahkuma ja need punaarmeele loovutama

18. juuni - Jätkub punavägede sissemarss. Eraisikutelt korjatakse ära relvad. Keelatud on rahvakogunemised ja koosolekud. Kehtestatakse alkoholi müügikeeld. Keelatakse Võidupüha pühitsemine ja kavas olnud kohalikud laulupeod. Kehtestatakse liikumiskeeld kella 23-st kella 5-ni hommikul. Punaarmee võtab otsese või kaudse järelvalve alla kõik raudteejaamad, postkontorid, sadamad, omavalitsused jm. Molotov teatab Saksa saadikule Moskvas, et "Baltikumis olevat olnud vajadus teha lõpp Inglise-Prantsuse intriigidele".

19. juuni - Tallinna saabub erirongiga Eestisse riigipöörde pealavastaja A. Ždanov.

20. juuni - Punaväelased organiseerivad Tallinna käitistes miitinguid, kutsudes töölisi üles valitsust kukutama. Müürilehtedes kutsutakse elanikke meelt avaldama. Vene saatkond esitab siseministrile nõudmise - mitte takistada meeleavaldusi.

21. juuni (reede) - Tallinna saabub kuus vagunitäit ümberriietatud punaväelasi ja Petseri venelasi, kes peavad moodustama "rahva-ülestõusu" tuumiku. Punaväelased ajavad käitistes töölisi miitingule. Kell 10 hommikul on Vabadusväljakule kogunenud ca paar tuhat inimest. Väljak on nõukogude soomusmasinatega ümber piiratud. Autoplatvormil sõna võtnud oraatorid nõuavad valitsuse kukutamist. Linna kohal tiirlevad vene lennukid ja tänavatel patrullivad vene soomusmasinad. Kui vihased kõned olid peetud, hakkas demonstrantide kolonn, mille eesotsas olid selle organiseerinud ninamehed, kes käitusid juba üsnagi peremehelikult, mööda Harju tänavat Pika tänava poole liikuma. Vene saatkonna hoone ees rebisid riigipöörajad demonstratiivselt puruks eesti sini-must-valge lipu .Kell 6 õhtul siirdub grupp riigipöörajaid Toompeale, kus heisatakse Pika Hermani torni punane lipp. Tänavatelt kostab "ülestõusu tuumiku" venekeelset laulu. Ždanovi nõudmisel moodustatakse Eesti uus valitsus eesotsas luuletaja Johannes Vares-Barbarusega. Kell 22.00 annab uus peaminister presidendile ametivande.

22. juuni - Ajalehe Uus Eesti asemel ilmub hommikul Rahva Hääl. Pika Hermani tornis lehvib taas sini-must-valge lipp. Ždanovi  näpunäidete järgi moodustatud uus valitsus annab presidendile ametivande. Vallandatakse kõik maavanemad, ministriabid, politseijuhtkond ja teised riigiametite juhtivad tegelased. Raadio kaudu esitatakse Ždanovi poolt koostatud deklaratsioon, milles lubatakse Eesti iseseisvust kaitsta ja hoida.

24. juuni - Arnold Veimer teatab Kopli saarel toimuval rahvakoosolekul, et uus valitsus ei kehtesta Eestis nõukogude korda.

26. juuni- Suletakse Isamaaliit ja Kalanduskoda. Rahva Hääl kirjutab, et kellegi omandit ei võõrandata, kõik sellised jutud olevat "kuritahtlikud".

27. juuni - Likvideeritakse Kaitseliit. Suletakse kõik suuremad organisatsioonid nagu Haridusliit, Lauljate Liit, Skaudiorganisatsioon, Noorte Meeste Kristlik Ühing, Eesti Spordi Keskliit j.t.

28. juuni - Punaväelastele hakatakse kaupu müüma ainult Eesti kroonide eest. Selleks avatakse neile Eesti Pangas piiramata krediit kursiga: 1 kroon = 0,75 rubla. Tegelik kurss on: 1 kroon = 10 rubla.

29. juuni - Amnesteeritakse kõik "poliitilised" vangid. President K. Päts on võetud valve alla. Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneri asemele määratakse kindralmajor G. Jonson.

  3. juuli - Tallinna saabub tagasi A. Ždanov, et teha ettevalmistusi Eesti liitmiseks N. Liiduga. Algab "rahvavaenuliku" eesti kirjanduse hävitamine.

  4. juuli - Antakse tegutsemisluba Eesti Kommunistlikule Parteile. Suletakse Päästearmee orgaisatsioon.

  5. juuli - Toimub uue valitsuse koosolek, millest sunnitakse viimast korda osa võtma ka president K. Pätsi. Kuulutatakse välja 14. ja 15. juulil põhisea- dusevastaselt toimuvad riigikogu valimised. Senine riigikogu saadetakse laiali. Kirjutatakse alla salajasele "kokkuleppele", millega Naissaar ja Kopli poolsaar antakse N. Liidule "rendile". Luuakse Rahva Omakaitse (RO).

  6. juuli - Eesti kompartei deklareerib, et partei esineb valimistel Töörahva Liidu nime all.

  8. juuli - H. Kruus kinnitab ajakirjanike kokkutulekul, et valimised on vabad ja kandidaate lubatakse esitada ka väljaspool Töörahva Liitu.

  9. juuli - Viimane kandidaatide esitamise tähtpäev. Üles on seatud ka mitu rahvuslikku kandidaati. Neile esitatakse nõudmine, et need esitaksid 10. juuli kella 14ks oma valimisplatvormid.

11. juuli - Tehakse teatavaks, et "rahvavaenlasi" ei lubata kandideerida. Kõik vastaskandidaadid kustutatakse nimekirjast.

14-15. juuli - Toimuvad riigikogu "valimised". Tulemusi võltsides teatatakse, et Töörahva Liidu kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijaist. Selle protsendi teatab Moskva raadio veel enne, kui "valimised" on lõppenud. Ajaleht Pravda kirjutab: „Tõeliselt vabad valimised said Eestis võimalikuks vaid Punaarmee abiga...”

15. juuli - President Roosevelti dekreediga blokeeritakse kõik Balti riikide varandused USA-s, et N. Liit ei saaks neid välja nõuda.

17. juuli - Tallinnas toimub nn. "Balti kongress"; kus Ždanov, Võšinski ja Dekano-sov arutavad Balti riikide nõukogulikuks muutmise kava. Siseminister M. Unt annab käsu: muretseda kõigil 20. juuliks punased lipud. Miitingutel ilmub uus loosung, kus nõutakse Eesti Sotsialistliku Vabariigi moodustamist ja liitumist N. Liiduga.

18. juuli - Kadriorus toimub Eesti-Läti jalgpallimatš, mis peagi muutub rahva meeleavalduseks. Rongikäik siirdub presidendi lossi ette kus Rahva Omakaitse ja punaarmee soomusjõud rahva jõuga laiali ajavad. Algavad massilised arreteerimised

19. juuli - Kindral Joh. Laidoner küüditatakse Venemaale.

21. juuli - Vastvalitud "riigivolikogu" otsustab Eesti Vabariigi Eesti NSV-ks.

22. juuli - "Riigivolikogu" otsustab paluda Eesti NSV vastu võtta N. Liidu koosseisu. President K. Pätsilt nõutakse võimust loobumiskirja. Tema residentsilt lastakse alla Eesti Vabariigi presidendi lipp. Konstantin Päts siirdub oma tallu Pirita-Kosel.

23. juuli - "Riigivolikogu" otsustab kogu maa võõrandada riigile. Põllumeestele jäetakse kasutamiseks 30 hektarit. Otsustatakse natsionaliseerida suurtööstus. Eesti. Läti ja Leedu saadikud annavad Londonis üle protesti-märgukirja balti rahvaste tahte võltsimise kohta N. Liidu poolt. Sama-suguse protestikirja esitavad saadikud Berliinis. Eesti Vabariigi esindaja USA-s koos Läti ja Leedu esindajatega annavad protestimärgukirja USA valitsusele. USA valitsus teatab, et mõistab hukka N. Liidu tegevuse Baltikumis.

24. juuli - Briti varaamet teatab, et Inglismaal blokeeritakse Balti riikide varandused. Eesti saadik H. Laretei Rootsis annab Rootsi valitsusele üle noodi, milles palub mitte tunnustada vägivallavalitsust kodumaal.

27. juuli - Algab pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimine. Ameerika riigisekretär Sumner Welles'i teatab, et USA valitsus ei tunnusta N. Liidu agressiooniakte Eestis.

30. juuli - President Konstantin Päts küüditatakse Venemaale.

  5. august - Eestis kehtestatakse Moskva aeg. Jõustub seadus "riigireeturite" kohta, millel on tagasiulatuv jõud. Kes välismaale jäänud eesti kodanikest keeldub Eestisse tagasi tulemast, kuulutatakse "lindpriiks" ja karistuse alla langevad ka nende omaksed.

  6. august - Moskvas toimunud Ülemnõukogu istungil palub J. Vares liita Eesti N. Liiduga. O. Kuusineni ettepanekul see "palve" rahuldatakse. J. Kaiv Wasingtonis esitab sel puhul noodi. Samal istungil võetakse N. Liidu koosseisu ka Läti ja Leedu.

12. august - N. Liidu valitsus nõuab välismaa saadikute lahkumist Eestist.

16. august - Suletakse Eesti saatkond Rootsis.

21. august - Eesti Vabariigi esinda J. Kaiv USA-s esitab Ameerika valitusele noodi, kinnitades, et Eesti liitmine N. Liiduga on vägivaldne.

24. august - Riigivolikogu võtab vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivoli-kogu muudetakse Eest NSV ülemnõukoguks. Moodustatakse rahvakomissaride nõukogu (valitsus) eesotsas Joh. Lauristiniga.

30. august - Eesti Kaitsevägi muudetakse punaarmee territoriaalseks korpuseks. Algab eesti üksuste ümberpaigutamine, mispuhul esineb rahva meeleavaldusi. Politsei asemele moodustatakse miilits.

  9. september - N. Liidu Ülemnõukogu kuulutab Eesti, Läti ja Leedu kodanikud N. Liidu kodanikeks.

22. september - Narva lähistel, Dolgaja Niva külas moodustatakse esimene eesti kolhoos.

23. september -Tallinnas võetakse maha Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste   mälestussammas.

24. september - Natsionaliseeritakse kõik kaubandusettevõtted.

  2. oktoober - Ilmub määrus talumaade võõrandamise kohta.

  6. oktoober - Algab laevandusettevõtete, teatrite, kindlustusseltside, sau-nade, kaupluste, apteekide, raviasutuste, hotellide, ja elamute natsionaliseerimine.

24. november - Toimub üleminek N. Liidu rahaühikule. Eesti kroon vaheta-takse ümber kurssiga 1 Kr võrdub 1,25 rubla.

13. detsember - Arreteeritakse Jaan Tõnisson, kes kaob jäljetult.

23. detsember - Tallinnas toimub Eesti Vabadussõja ajal Inglaste poolt kinni võetud ja Eestile üle antud vene laevade "Avtroil" ja "Spartak" (Vambola ja Lennuk) madruste propagandistlik "ümbermatmine". Hiljem selgus, et kuna laipu polnud, olid puusärkides höövlilaastud.

 

 

AASTA 1941

10. jaanuar - Ilmub kolhooside seadus, mis Eestis, Lätis ja Leedus peab hakkama kehtima 1. jaanuarist 1942 a.

19. mai - Narva jõe ääres lastakse õhku seal olnud kindlustused. Kogu maal toimub Eesti Vabadussõja mälestussammaste õhkulaskmine.

  4. juuni - Eesti territoriaalsele korpusele määratakse venelastest juhid. Eesti kõrgemad ohvitserid saadetakse "täiendusõppustele", kus nad arreteeritakse ja viiakse Põhja-Siberi sunnitöö-laagritesse.

13-14 juuni - Toimub massiküüditamine Eestis. Siberisse oli ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see plaan ei õnnestunud ja kokku jõutakse küüditada 9264 inimest. 112 inimest võetakse kinni nimekirjaväliselt. 2819 meest eraldatakse oma perekondadest ja viiakse Sverdlovski oblasti surmalaagrisse. 606 meest lastakse seal maha ja 1194 surid nälga. Küüditatute hulgast lasti maha 12 naist.

21. juuni - Saksa väed tungivad üle N. Liidu piiri.  Algab Teine Maailma-sõda

24. juuni - Sakslased vallutavad Kaunase ja Vilniuse. Ungari kuulutab N. Liidule sõja. NKVD hukkab Kosel, pankur Scheeli majas sinna toodud 40 arreteeritud. Teiste hulgas mõrvatakse Vabadussõja kangelane Oskar Luiga. Inimesed hakkavad oma kodudest metsa põgenema.

26. juuni - Soome kuulutab N. Liidule sõja. Saksa lennukid teevad luure-lende Eesti kohal. Jätkub inimeste põgenemine metsa. Algab "tööliste ja talupoegade maakaitseväe" (hävituspataljoni) moodusta-mine.

27-28. juuni - Algab eesti väeosade väljaviimine Eestist. Paljud sõjaväelased põgenevad metsa, liitudes seal metsas tegutsenud "roheliste" salkadega, asudes paljudel juhtudel neid juhtima. Venemaale viidud eesti üksused paisatakse lahingusse Porhovo - Staraja-Russa piirkonnas, kust samuti paljudel õnnestub tagasi pöörduda.

28. juuni - Toimub kutsealuste mobilisatsioon. Elanikkonnalt hakatakse ära korjama raadioaparaate. Vene ohvitseride naised valmistuvad Eestist lahkuma, ostes soodustingimustel küüditatute varandust.

  2. juuli - Sakslased vallutavad Riia.

  3. juuli - Stalin esineb raadios, milles kutsub tööliste ja talupoegade maakaitseväge (hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa üleskutset. Kõik sõjategevuse piirkonnas olevad tsiviilisikud võib kohtuotsuseta salakuulaja või diversandi pähe maha lasta. Pärnus väljub esimene rong punategelaste perekondadega Venemaale. Kogu maal algavad rahvaülestõusud. Pärnumaal võtavad küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas.

  4. juuli - Jätkuvad rahvaülestõusud. Pärnumaal võetakse võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas. Kilingi-Nõmme lähistel, Liivamäel, toimub major Paul Lillelehe (V.R.II/3) juhtimisel lahing, kus NKVD ja hävituspataljoni umbes 150 meheline üksus saab rängalt lüüa.

  5. juuli - Metsavennad vabastavad Mõisaküla ja Tõrva. Soomes formee-ritud ERNA grupp teeb maabumiskatse Kunda lahes, mis aga ebaõnnestub.

  7. juuli - ERNA grupil õnnestub Põhjarannikul maale saata 40 meest. Ülejäänuid hakatakse Eestisse tooma lennukitega. Lõuna-Pärnumaal ründab umbes 400 meheline hävituspataljoni ja punaarmee üksus Rannametsa liivaluidetel ümbruskaudsete külade kaitseks välja astunud ca 60 mehelist külameeste üksust. Vastase poolt kohale toodud kahe kerge-tanki abiga sunnitakse külade kaitsjad taanduma Timmkanali jõe taha, kus nad uuesti positsioonile asuvad. Rannametsa lähistel teeb hädamaandumise sakslaste pommitaja, selle Riiga toimetatud lendurid jätavad eesti kaitsjatele kaks pardakuulipildujat koos laskemoonaga.

  8. juuli - Hävituspataljon põletab Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ja mitu elamut Võistes. Saksa eelüksus üle-tab Iklas Eesti piiri. Tahkurannas toimub lahing sakslaste ja Rannametsast lahkunud hävituspataljoni vahel, kus hävituspataljon kaotab 57 meest surnutena ja 8 meest langeb vangi. Saksa üksused jõuavad Pärnu. Kolonel V. Koern, täites kõrgeima sõjaväelasena Eesti Vabariigi voliniku kohustust, moodustab ajutise maavalitsuse ja määrab ametisse politseiülema. Viimase korraldusega määratakse kohale linna ja vallavanemad. Moodustatakse Pärnumaa Omakaitse.

  9. juuli - Sakslased vallutavad Puka, Kanepi, Võru, Räpina ja Suure-Jaani. Tartus lasevad punaväelased õhku Kivisilla. Samal ajal laseb NKVD Tartu vanglas maha 192 kinnipeetut, nende hulgas kirjanik Jüri Parijõgi. Toimub tulevahetus põhja pool Emajõge asunud NKVD üksuste ja vastloodud Omakaitse vahel. Tallinnast põgenenud Eesti NSV valitsus eesotsas Vares-Barbarusega saabub Narva, kust teised valitsuseliikmed peale Varese tagasi Tallinna saadetakse. Omakaitse üksused vabas-tavad Elva ja Otepää. Saksa üksused jõuavad Tartu. Õhtul lasevad punased õhku Vabadussilla.

11. juuli - Tallinnas moodustatakse nn. kaitsekomitee, kuhu kuuluvad Säre, Karo-tamm, Lauristin, Botškarev ja Kumm. Kaitsekomitee korraldusi on kohustatud täitma nii partei kui nõukogude organid. Keelatakse usuvastane propaganda ja väljend "klassivaenlane" kasutamine ajakirjanduses. Otepäält saabub Tartu metsavendade üksus kapt. Talbaku juhtimisel, kes kohe Emajõe rindejoonele asub. Punaväed üritavad tulla üle Emajõe, kuid Omakaitse üksused löövad need tagasi. Lõuna ajal jõuab Tartu major F. Kurg, kes hakkab täitma linna komandandi kohustusi. Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustatakse neli Omakaitse kompaniid. Tegevust alustab Tartu linnavalitsus, linnapeaks saab dr. R. Sinka. Peale lõunat jõuavad Tartu esimesed saksa motoriseeritud üksused ja saksa välikomandantuur. Venelaste kahuritules hävivad ülikooli võimla, Mellini kliinik, Lootuse-Tähe-Pargi-Koidu tänavate vaheline ala, Kaitseliidu hoone, Maarja kirik, turuhoone, Aleksandri tänav ja Kaubahoov. Tulekahjusid on kogu linnas.

13. juuli - Sakslaste rindejoon on peatunud Pärnu-Viljandi-Tartu joonel. Märjamaa lähistel toimuvad lahingud saksa eelväe ja punaarmee üksuste vahel, kus sakslased on sunnitud taanduma.

15. juuli - Narvas ründavad saksa lennukid punaarmee laskemoonarongi. Kolm vagunit lendab õhku, purustades lähemad hooned. Jaamas seisnud küüditatute rongist pääseb suurem osa põgenema, osa küüditatuid hukkub. Emajõe joonel jätkuvad lahingud, kus Eesti Omakaitse üksused hoiavad rinnet Võrtsjärvest kuni Peipsini. Tuleroaks langeb suur osa punaüksuste käes olnud Tartu põhjapoolsest linnaosast. Põhja-Eestis formeeruvad metsavendade grupid.

16. juuli - Punavõimud kutsuvad Türi raadiojaama kaudu elanikke vabrikuid ja tehaseid õhku laskma, põllusaadusi ja loomi hävitama, ning sakslaste eest põgenema. "Eesti muudetakse kõrbeks, kus sakslased kõnge-vad..." on öeldud Stalini korralduses. Dr H. Mäe organiseerib Riias tulevast "Eesti omavalitsust". Kesk-Eestis jätkuvad lahingud. Türi linn käib mitu korda käest-kätte. Metsavennad peavad hävituspataljoni üksustega lahinguid Järvamaal, Kiviõlis ja Tudulinnas.

17. juuli - Saksa üksused jõuavad teiselt poolt Peipsit Narva alla, kust alustavad kahuritest Narva tulistamist.

19. juuli - Saksa lennukid pommitavad Mustveed, Vaivarat, Tapat, Rakveret ja Jõgevat.

20. juuli - Ilmub ENSV Vabariikliku Sõjakomissariaadi käskkiri 1907-1918 a. sündinud kodanike mobiliseerimise kohta. Selle käskkirja põhjal saab elanikkond teada, millised piirkonnad Eestis on Saksa relvajõudude poolt hõivatud. Nii kästakse mehi Tartu maakonnast koguneda Mustveesse (järe-likult Tartu pole enam punavägede käes), Viljandi maakonnast Paidesse, Pärnu maakonnast Lelle jaama jne.

22. juuli - Kaitsekomitee annab Tallinnas käsu: kõik kodanikud 16-55 elu-aastani peavad minema kindlustustöödele. Tallinna linnas on lubatud liiklemine hommikul kella 5-st õhtu 23-ni. Vabastatakse Põltsamaa, kust saks-laste kiil hakkab tungima Mustvee suunas. Põhja-Tartumaal olnud punaüksusi ähvardab kottijäämine.

22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee maatasa.

30. juuli - Metsadesse põgenenud punaarmeelased korraldavad tapatalgud Kuremäe vallas, kus mõrvatakse üle paarikümne inimese.

31. juuli - NKVD ja miilitsa üksus ründab Kautlas ERNA grupi võitlejaid, kus nende rünnak tagasi lüüakse. Kümme tundi kestnud lahingus kaotavad ründajad 150 meest surnutena. Langeb neli ERNA grupi võitlejat.

1-4. august - Vabastatakse Rakvere, Paide, Väike-Maarja, Ambla ja Tapa. Sakslaste rünnakukiilud hakkavad tungima Tallinna ja Narva suunas.

5-9. august - Vabastatakse Kadrina, Aegviidu, Haljala, Kunda ja Avinurme. Taganevad punaarmee üksused põletavad maha Kiviõli tööstuse.

10-11. august - Vabastatakse Kiviõli, Lohusuu ja Tudulinna.

12-13. august - Taganevad punaväed süütavad enne saksa relvajõudude Kohtla-Järvele jõudmist põlema Kohtla-Järve õlitööstuse. Saksa relvajõud vabastavad Jõhvi ja Ranna-Pungerja.

14. august - Ameerika president F. D. Roosewelt ja Inglise peaminister W. S. Churchill kirjutavad Atlandi ookeanil, sõjalaeva USS AUGUSTA pardal alla Atlandi Hartale, mis määrab lääneriikide poliitika edasised suunad. Eestis vabastavad Saksa relvajõud Iisaku ja Vasknarva.

16. august - Vabastatakse Vaivara ja Sillamäe. Vaivaras põletab hävitus-pataljon maha 173 hoonet ja Sillamäe kiriku. Algab Narva-Jõesuus hoonete põletamine. Narvas lasevad punaväelased õhku raudteesilla.

17. august - Vabastatakse Narva ja Narva-jõesuu. 6000 punaarmeelast langeb vangi. Enne saksa üksuste jõudmist Narva laseb hävituspataljon reetur Trankmanni juhtimisel õhku Narva puusilla.

19-20. august - Sakslased jätkavad pealetungi üle Kasari silla ning vabasta-vad Kullamaa ja Risti.

21. august - Vallutatakse Herson ja Novgorod.

22. august - Paaniline evakueerimine Tallinnas. Linnas kinni võetud meeskodanikud viiakse "mobiliseeritute" sildi all sadamas olevatele laevadele.

23. august - Saksa väeüksused koos eesti metsavendade üksusega alustavad rünnakut Tallinnale. Vallutatakse esimene kindlustusliin Jägala piir-konnas.

24. august - Tallinna all vallutatakse teine kindlustusliin. Lahingud toimuvad Pirita lähistel.

26. august - Lahingud Harkus, Lasnamäel ning Tartu ja Narva maanteel. Kaubasadamast lahkub "Suur Tõll" põgenikega.

27. august - Tallinnas möllavad tulekahjud. Sadamast lahkuvate laevadega põgenevad "Kaitsekomitee" liikmed ja punaarmee väeosad.

28. august - Vabastatakse Tallinn ja Paldiski. Vangi langeb 11.432 punaväelast. Saagiks saadakse 293 kahurit, 91 tanki ja 2 soomusrongi. Mitu Tallinnast lahkunud laeva lastakse merel põhja, kus hukkub palju mobiliseeritud eestlasi.

31. august - Sakslased vallutavad Haapsalu.

11. september - Moodustatakse Eesti Rahva Ühisabi" organisatsioon.

14. september - Saksa üksused vallutavad Muhu saare ja tungivad Saare-maale.

21. september - Vabastatakse Kuressaare linn.

12-17. oktoober - Saksa väed maabuvad Hiiumaal. Vabastatakse Käina ja Kärdla.

19. oktoober - Saksa väed murravad läbi punavägede kaitseliinist Tahkuna poolsaarel.

  6. detsember - Vallutatakse Osmussaar. Eesti territoorium on nõukogude võimust vabastatud.

19. oktoober - Rahvaloenduse andmetel on Eestis 1.001.541 elanikku. (1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 1.126.413 elanikku, seega on elanike arv ühe nõukogude aastaga vähenenud ligi 124,9 tuhande inimese võrra.)

20. detsember - Kuulutatakse amnestia poliitvangidele. Vabastatakse veresüüs mitte süüdi olevad kommunistide kaasajooksikud.

 

 

AASTA 1942

  1. jaanuar - Uusaasta vastuvõtupeol "Estonia" kontserdisaalis teatab dr. H. Mäe, et mingisugust mobilisatsiooni ei ole Eestis kavatsusel läbi viia. Edasi teatab Mäe, et rindest üle tulnud eesti sõjaväelastest on sõjavangist tagasi pöördunud 6121 meest ja veel täna saabub Soomest 400 meest. Edasi teatab Mäe, et hetkel võitleb vabatahtlikena idarindel 11.000 meest.

  6. jaanuar - Venelased teevad Ingeris 2000 mehelise dessandi. Peale sõja-väe üksuste võtab selle likvideerimisest osa ka kohalik Omakaitse. Vene lennukid alustava Narva pommitamist ja teevad seda jaanuari kuus neljal korral.

15. jaanuar - Luuakse postiühendus Eesti ja Saksamaa vahel.

24. jaanuar- Rohkelt esitatud pealtkaebamiste kohta võtab raadios sõna Sisedirektor O. Angelus, kes manitseb rahvast mõtlema kaebuste esitamisel kainelt järele ja teatab, et kõik valekaebajad antakse kohtu alla.

26. jaanuar - Tegevust alustab Tallinna Tehnikaülikool.

27. jaanuar- Lõpeb rindel olevatele sõduritele soojade riideesemete kogumine. Eestis kogutakse kokku 305 724 riideeset. Eestlased annetavad riideesemeid teadmises, et need lähevad rindel viibivatele eesti sõduritele. Tegelikult said eesti väeosad neist vähe. Küll aga nähti kasukaid ja muid riideesemeid hiljem tagalas teeninud sakslastest „kuldfaasanite” seljas.

28. jaanuar - Tartu Ülikoolis alustavad õppetööd arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonnad.

  1. veebruar - Lõpevad aktsioonid - "Linn kingib maale vaimuvara" ja "Maa kingib linnale puid". Tallinnas koguti 17.650 raamatut, mis maakondadesse saadeti.

  2. veebruar - Avaldatakse määrus, mille § 5 on öeldud: "Ida maa-ala riigi-komissariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud asjaajamisel kohaliku keele kasutamine.

  8. veebruar- Kuulutatakse välja metsaraie aktsioon, mis kestab kuni 11. aprillini. Selle aja jooksul töötatakse üles 1.013.419 tihumeetrit küttepuid. Eeskuju andmiseks käib ka dr. Mäe oma meeskonnaga metsatöödel.

14. veebruar - Eesti Ringhääling antakse tsiviilvõimude kätte ja lülitatakse Landessender Reval nimetuse all saksa ringhäälingu võrku.

16. veebruar- Alustab tööd Tallinna Konservatoorium. Selle avamisaktusel teatab haridusdirektori abi, et 1943. aastal toimub Eesti üldlaulupidu ja ettevalmistused algavad 1942. aasta mais. Rindeolukorra muutuste tõttu jäi laulupidu ära.

24. veebruar - Keelatakse Vabariigi aastapäeva nimetuse kasutamine. Selle asemel lubatakse kasutada sõna "vabaduspäev". "Estonia" kontserdisaalis toimunud aktusest võtab peale kindrakomissar Litzmanni osa veel mitu kõrget sõjaväelast. Oma populaarsuse tõstmiseks alustab Litzmann kõnet eesti keeles sõnadega: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ta teatab, et Eesti Vabadussõjas võidelnud vabadusristi kavaleridel on lubatud nüüdsest selle aumärgi kandmine.

  5. märts - Nõukogude lennukid pommitavad Narvat. Surma saab 8 tsiviilisikut. Märtsis pommitavad venelased Narvat veel kahel korral.

  8. märts - Ilmub dr Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" Püstitatakse loosung: Anname kirikukellad relvadeks! Mõnel pool antaksegi kirikukellad ära, kuid siis hakkavad need kirikutest "kaduma". Lehtedes ilmuvad teated, et seal ja seal on kirikust kell ära varastatud... Kuulutatakse välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadakse 836.000 kg. viljaseemet, mis jagatakse välja kannatada saanud taludele.

11. märts - Tallinnast lahkub esimene ešelon 150 noorega Saksamaale töö-teenistusse.

15. märts - Nõukogude lennukid pommitavad Tallinnat. Saksamaalt saabub sõjavangist koju 166 eestlast, kes olid viidud mobiliseeritutena Venemaale, kust neil õnnestus põgeneda. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles dr. Mäe vahelesegamisel lastakse nad vabaks.

11. aprill - Luuakse Eesti Kalurite Keskus. Toidulisa saamise eesmärgil võimaldatakse kalastamine ka asjaarmastajail.

15. aprill - Tartus toimub 192 NKVD poolt mõrvatud isiku ümbermatmine.

17. aprill- Narvas avatakse uus raudteesild. Hiljem pommitavad nõukogude lennukid selle puruks. 11. oktoobril avatakse sild uuesti.

21. aprill - Põllutöödirektor kinnitab Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu põhimääruse. Sinna kuuluvad: Eesti Tarbijate Keskühisus, Võieksport, Eesti Lihaeksport, Eesti Munaeksport, Kaubanduslik Keskühisus Estonia, Eesti Kalurite Keskus, Kartuliühingute Liit, Aedvilja Keskühisus, Eesti Seemneviljaühisus ja Põllumajanduslik Kirjastusühisus „Agronoom” Linnavalitsused hakkavad elanikele aiamaad rentima, et linlased saaksid endale aiasaadusi kasvatada,

26. aprill - Hitler mainib oma kõnes esmakordselt eesti sõjamehi, kes võitlevad ennastsalgava vaprusega kommunismi vastu.

  1. mai - Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei nimetatakse ümber julgeolekupolitseiks ja allutatakse otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jääb endiselt Eesti politsei ja Omakaitse alluvusse, mis kuuluvad sisedirektooriumi koosseisu. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alustavad tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud. Tallinnas hakkab ilmuma ajaleht Maa Sõna.

  3. mai - Dr. Mäe kõneleb Narvas ja teatab, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit.

18. mai - Eestit külastab Ida-alade riigiminister A. Rosenberg.

30. mai - Dr. A, Vendt teeb teatavaks linlaste põllutöödele saatmise suur-aktsiooni. Maale põllutööle peavad minema kõik 16-55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud. Venemaa tagalas hakatakse, "rahva soovile vastu tulles", mobiliseerima eesti "rahvuslikke" üksusi. Sinna koondatakse mehi, kes Eestist 1941. aastal vägivaldselt Venemaale viidi.

  1. juuni - Eesti Rahva Ühisabi direktoriks määratakse Otto Leesment. Vene partisanid põletavad maani maha Narva taga oleva Kuningaküla.

  6. juuni - Toimub Eesti põhiseadusjärgse valimiskogu salajane kokku-tulek, kus moodustatakse põrandaalune valitsus. Kui 1941. aastal sai selgeks, et Eesti iseseisvuse taastamine sakslaste abiga ei tule kõne alla, jätkasid alles jäänud riigitegelased Jüri Uluots, Otto Pukk, Alfred Maurer ja teised salaja kohtumisi, mille tulemuseks oli valimiskogu kokkukutsumine.

11. juuni - Ajaleht "Eesti Sõna" teatab, et Venemaalt on Narva karantiinipunkti kaudu optantidena tagasi kodumaale saabunud 7500 inimest.

14. juuni - Tähistatakse ülemaalise leinaseisakuga küüditamise aastapäeva.

18. juuni - Dr. Mäe esitab terava protesti Molotovi nõudmisele Londonis, kus viimane nõuab peale sõja lõppu Balti riikide ühendamist N. Liiduga.

23. juuni - Sakslased lubavad pühitseda Võidupüha (saksa Landesvehri purustamist Võnnu all 1919. a.). Sel puhul kõneleb Tartus Dr. Mäe. Tähtvere pargis avatakse Vabadussõjas langenute mälestussammas.

25. juuni - Vene lennukid pommitavad Narva raudteed.

30. juuni - Ilmub määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta. Moodustatakse Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu -Viljandi, Saare-Lääne ja raudtee prefektuurid.

31. juuli - Tallinnas viibib salajasel külaskäigul GESTAPO juht Heinrich Himmler. Üle kogu maa pühitsetakse punasest terrorist vabanemist. Pühitsemised toimuvad antud asula või linna vabanemise aastapäeval.

  2. august - Vene lennukid pommitavad Narvat.

  6. august - Vene lennukid pommitavad Narva-Jõesuud.

13. august - Antakse välja Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) põhimäärus. Organisatsioon jaguneb 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 334ks piirkonnaks. Viimased jagunesid rühma- ja majakondadeks. ERÜ-l oli veel mitu allosakonda, milledest ZEV tegeles äraviidud ja küüditatud isikute väljaselgitamisega. ERÜ organiseeris ka rindemeestele kingituspakkide saatmist. 1942. aastal saadeti põhjapiirkonna rindevõitlejatele 14.000 kingituspakki.

16. august - Septembris moodustatud noorteorganisatsiooni Eesti Noored (EN) juhtivtegelased sõidavad Saksamaale õppereisile. Organisatsiooni põhiülesandeks on: noorte suunamine tulevikuvaliku tegemisel ja nende teadvuse vabastamine punase aasta taagast. EN organisatsiooni võisid astuda 10-17 aasta vanused noored. EN allüksusteks olid malevad, mis jagunesid malevkondadeks, lippkondadeks, salkadeks ja sõpruskondadeks. Vormiriietuseks on tumesinine pluus, mustad püksid ja sinine kaelarätt. Embleemiks on eesti lipuvärvidega seotud mõõk ja viljapea.

28. august - Tallinna vabastamise aastapäeval teeb piirkonnakomissar Litzmann teatavaks, et Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.

  1. september - Narva linn eraldatakse eesti tsiviilalast ja allutatakse saksa relvajõududele. Narva sissesõiduteed tõkestatakse ja linna pääseb vaid lubadega. Piiri ületajate pakid otsitakse läbi.

  3. oktoober - Vene lennukid pommitavad Narvat.  Surma saab 7 tsiviil-isikut.

15. oktoober - Üle kogu maa alustavad koolid õppetööd.

  2. november - Kehtestatakse talvine aeg. Kellad lükatakse tunni võrra tagasi.

26. november - Eesti Omavalitsus kehtestab ERÜ ettepanekul emade kaardid, mille alusel emad saavad laste pealt soodustusi.

 

 

AASTA 1943

  4. jaanuar - Saksamaalt saabuvad tagasi Tallinna esimesed riigitööteenistuses teeninud. Neid tervitavad Raekoja platsil kindralkomissar Litzmann ja Omavalitsuse juht dr. Mäe.

15. jaanuar - Toimub ligi 12 tundi kestnud venelaste õhurünnak Narvale. Surma saab 7 tsiviilisikut.

22. jaanuar - Paberi puudusel lõpetab üksiknumbrite müügi ajaleht "Postimees". Seda on sunnitud tegema ka kõik teised ajalehed. Ainult saksakeelne "Revaler Zeitung" ilmub endises mahus. Eestikeelsetes ajalehtedes ilmuvad kuulutused, kus eestlastel soovitatakse "keele õppimise eesmärgil" tellida "Revaler Zeitungit".

27. jaanuar - Toimub õhurünnak Tartule. Surma saab 18 ja haavata 13 tsiviilisikut. Hukkub prof. T. Lippmaa koos perekonnaga. Hukkunuile korraldatakse ülelinnalised matused.

30. jaanuar- Ajaleht "Eesti Sõna" avaldab ametlike pühade loetelu, kus Eesti Vabariigi aastapäev on nimetatud "vabaduspäevaks", mis pidavat tähistama Eesti täielikku lahkulöömist Venemaast.

   1. veebruar - Moodustatakse Eesti Leegioni Sõprade Selts, mille esime-heks saab kolonel J. Soodla. Avaldatakse Leegioni vastuvõtukohad ja ajad.

  9. veebruar - Toimub venelaste õhurünnak Narvale, mille tagajärjel süttib üks sakslaste laskemoonarong.

10. veebruar - Uus õhurünnak Narvale.

14. veebruar - Toimub õhurünnak Tallinnale. Pommid langevad Narva maanteele, Viru värava piirkonda, Raekoja platsile, Koplisse ja mujale. Surma saab üle paarikümne tsiviilisiku.

18. veebruar - Keelatakse suuremate spordivõistluste ja maavõistluste pidamine. Peatatakse elukutseliste sportlaste tegevus.

24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva ehk "vabaduspäeva" aktusel annab kindralkomissar Litzmann 55-le eesti taluomanikule normikohustuste eeskujuliku täitmise eest nende talud "pärisomandina" tagasi.

  4 märts - Sakslaste poolt arreteeritakse Viru maavanem Erenurm, kes viiakse Tallinna, kus ta hiljem vabastatakse.

13. märts - Vene lennukid pommitavad Narvat. Tsiviilelanike hulgas on hukkunuid.

16. märts - Toimub taas õhurünnak Narvale.

21. märts - Taanis algab kohtuprotsess Karl Säre ja Joh. Meeritsa üle, kes olid tapnud oma parteikaaslase Eltermanni. Meerits mõistetakse surma. Säre antakse üle saksa võimudele.

23-25. märts - Vene lennukid pommitavad igal öösel Tallinnat ja 25. märtsil Narvat. Tallinnas saab surma 12 ja haavata 13 linnakodanikku.

28. märts - Viljandis vabastatakse suure tseremooniaga sõjavangilaagrist punaarmee poolelt üle tulnud eestlased. Vangilaagris käisid kõnelemas Litzmann ja Mäe.

30. märts - Ilmub Omavalitsuse juhi korraldus, mis kohustab kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni.

31. märts - Lahti raadiojaam Soomes teatab, et on tehnilistel põhjustel sunnitud katkestama eestikeelsete saadete edastamise. Palutakse jälgida erisaateid, mis antakse eetrisse perioodiliselt - tähtsamate sündmuste puhul.

12. aprill - Suri Eesti Vabadussõja sangar kol. V. Puskar.

  1. mai - Pühitsetakse "töö ja võitluspüha". Staažikatele töötajatele jagatakse preemiaid.

  6. mai - Omavalitsuse juhi määrusega kehtestatakse kalureile üldine püügikohustus. Saksa politseijuht Möller teatab, et riigikomissari käsul peab Eesti andma 700 meest eripataljoni moodustamiseks, mis saade-tavat Leningradi raudteed valvama. Tegelikult aga saadetakse need 700 "vabatahtlikku" Leedusse kordusõppustele, kust need hiljem Valge-Venemaale viiakse.

13. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvat. Kannatada saavad raekoda, Viru tänav, Linnamuuseum ja mitu teist hoonet.

14. juuni - Ülemaaline rahvuslik leinapäev küüditatute mälestamiseks.

16. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvas Kreenholmi linnaosa. Surma saab umbes 70 saksa ametnikku ja sõjaväelast.

18. juuni - Toimub järjekordne õhurünnak Narvale.

24. juuni - Vene lennukid pommitavad Narvat.

  1. juuli - Vallandatakse töölt suur hulk eesti ametnikke, kellele pannakse süüks inglise orientatsiooni ja rahvuslust.

  4. juuli - Valgas toimub laulupäev.

17. juuli - Avaldatakse Eesti Omavalitsuse juhi määrus, mis lubab kutsuda 17-45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piirama-tuks ajaks.

24. juuli - Esimese maailmasõja ajal Eestist Voroneži evakueeritud Tartu Ülikooli raamatud saabuvad Tartu ja antakse pidulikul aktusel Ülikoolile tagasi.

  3. august- Suur tulekahju Jõhvis, kus hävib ligi paarkümmend hoonet.

  6. august - Saksa sõjavägede peakorterist teatatakse, et pataljon Narva on näidanud idarindel üles erilist vaprust ja et see eesti väeosa on hävitanud lahingutes 34 vaenlaste tanki.

28. september - Tallinnas on salajasel külaskäigul Himmler, ja peab läbirääkimisi mobilisatsiooni läbiviimise üle.

10. oktoober - Kadriorus määratakse ametisse kindralinspektor J. Soodla.

27. oktoober - Tallinnas toimub suur koosolek, kus Dr. Mäe teatab 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist.

12. detsember - Avalatakse määrus 1924. aastal sündinud meeste mobilisatsiooni kohta.

17. detsember - Rindel võitlevatele sõduritele viiakse 35 000 kogutud kingitus-pakki.

22. detsember- Eesti kaitsepataljonid nimetatakse ümber politseipataljonideks.

25. detsember - Venemaal formeeritud Eesti Korpus saadetakse Velikie Luki all rindele, kus lahingud kestavad ka veel jaanuaris. Neis lahingutes saab surma tuhandeid venelaste poolt mobiliseeritud eestlasi.

 

AASTA 1944

14. jaanuar - Punaarmee alustab põhjarindel suurt pealetungi, mille sihiks on Balti riikide vallutamine.

20. jaanuar - Kella 9 paiku õhtul algab saksa väeosade taganemine läbi Narva. Kogu öö ja kõik järgnevad 3-4 päeva läbivad katkemata ahelana Narvat sakslaste taganevad väeosad. Rahva hulgas puhkeb punavägede tuleku kartusel paanika.

25. jaanuar - Algab Narva evakueerimine, mis kestab kuni 2-3 veebruarini. Igale linnaosale on raudteejaamas määratud teatav arv kaubavaguneid. Kaasa võib võtta vaid kõige hädapärasema. Paljud kasutavad oma isikliku vara päästmiseks teatava tasu eest saksa sõjaväeautosid

29. jaanuar - Punaarmee üksused on jõudnud põhja pool Peipsit Eesti piiri lähedale ja Eesti pinnale langevad esimesed vaenlase kahurimürsud.

30. jaanuar - Punaarmee Eesti Korpus vallutab Novosokolniki. Dr Mäe sõidab koos kindralinspektor J. Soodlaga Riias toimuvale saksa rindejuhatuse nõupidamisele, kus teeb Narva rinde peatamiseks ettepaneku teostada Eestis üldmobilisatsioon. Sakslased lubavad mobiliseerida vaid 15 000 meest.

  1. veebruar - H. Mäe kuulutab välja 1904 - 1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni. Narva linnast on evakueeritud 85% elanikest. Toimub õhurünnak Narvale, mis kiirustab linnast lahkuma ka viimased linnaelanikud.

  3. veebruar - Venelaste dessantüksus sooritab Tütarsaarelt rünnaku Merikülla. Neile on antud käsk: hävitada kõik ettejuhtuvad eestlased. See massimõrv jäi aga sooritamata, kuna valdav osa elanikest oli evakueeritud.

  7. veebruar - Eesti presidendi kohusetäitja Jüri Uluots kõneleb raadios, kus ta kutsub kõigi Eestis olevate poliitiliste parteide üksmeelse otsuse põhjal eesti mehi üles, astuma relvaga vastu Eestit ähvardavale kommunistlikule invasioonile. Selle üleskutsega kuulutab presidendi kohustes olev peaminister Saksa relvajõudude koosseisus võitlevate eesti väeosade tegevuse vabadusvõitluseks ja meeste teenimise neis üksustes kodanikukohuse täitmiseks. Üleskutse tulemusel kujuneb mobilisatsioon rahva hulgas populaarseks ja mobiliseerituist moodus tatud piirikaitserügementide abiga suudetakse vaenlase sissetung peatada.

11. veebruar - Punaarmee vallutab Piirisaare.

14. veebruar - Punaarmee üksused tungivad üle Lämmijärve Mehikoor-masse, kust eesti 20. diviisi üksus need järgmisel päeval tagasi lööb.

17. veebruar - Kindralkomissar Litzmann teeb prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Prof. Jüri Uluots keeldub.

19. veebruar - Toimub Eesti omariiklusaegsete tegelaste nõupidamine, kus arutatakse Eesti tuleviku probleeme. Koosolekust võtavad osa prof. J. Uluots, O. Tief, O. Pukk, prof. N. Kaasik, kol. Maide, J. Klement, A. Susi ja O. Gustavson.

20. veebruar - Kindralkomissar Litzmann teeb prof. E. Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Kuna E. Kanti eeltingimuseks on omavalitsuse võimupiiride laiendamine, mida sakslased ei pea vastu-võetavaks, ei anna läbirääkimised tulemusi.

24. veebruar - Vabariigi aastapäeva asemel tähistatakse "vabaduspäeva", kusjuures saksa võimud ei luba sel puhul isegi mitte puhkepäeva. Toimub Riigiküla lahing, kus punaarmee üksused eesti üksuste poolt tagasi lüüakse.

  1 - 5. märts - Ägedad lahingud Narva rindel. Eesti üksused vallutavad 1. märtsi õhtuks Vepsküla, 2. märtsil Siivertsi sillapea, 3. märtsil Lilienbach - Keldrimäe sillapea ja 5. märtsil Narvast põhja pool asunud venelaste viimase tugipunkti.

  6. märts - Õhtul algab venelaste 11 tundi kestev õhurünnak Narvale, mille tulemusel see ajalooline linn hävitatakse täielikult. Umbes 200 lennukit heidavad linnale 3600 süüte ja lõhkepommi.

  9. märts - Õhtul toimub ulatuslik õhurünnak Tallinnale, mille tulemusel hävib umbes 3000 elamut ja 20 000 inimest jääb peavarjuta. Hävib suur hulk ajaloolisi hooneid ja kultuurimälestisi. Surma saab 463 Tallinna elanikku, umbes 50 sõjaväelast ja 120 sõjavangi.

  23. märts - Kokkuleppel presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsaga moodustatakse 1938. aasta põhiseaduse raames organisatsioon, kuhu kaasati kõik enne 1934. aastat (enne K. Pätsi poolt parteide laialisaatmist) tegutsenud erakonnad, välja arvatud Isamaaliit, mida ei tunnustatud, kuna see oli moodustatud sundkorras. Organisatsioon sai nimeks Eesti Vabariiklik Rahvuskomitee (EVR).

25 - 26. märts - Toimub mitu õhurünnakut Tartule. Surma saab umbes 100 tsiviilisikut, hävib 80 elamut.

31. märts - Kindralkomissar teatab Eesti omavalitsusele, et riigikomissari korraldusel on Eesti kohustatud sõjakuludeks maksma 6,2 miljonit riigimarka.

20. aprill - Tallinnast asub Ida-Preisimaale, Kocheni lähedal asunud "Sõjalis-tubliduse" [WE] laagrisse esimene 108-st vabatahtlikust koosnev grupp eesti noori

20. aprill - Valimiskogu võtab vastu otsuse Eesti juriidilise staatuse kohta ja volitab peaminister Jüri Uluotsa täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid. Saksa võimud arreteerivad 365 eesti haritlast, nende hulgas prof. N. Kaasiku, mag. H. Kauri, prof. E. Poomi, Ühistegevuse Liidu esimehe A. Ekbaumi  j.t.

14. juuni - Ilmub teadaanne noorte vabatahtlike võtmise kohta lennuväe abiteenistusse.

30. juuni - Tallinna koguneb 680 vabatahtlikku lennuväe abiteenistusse minejat, kes siin neljaks kompaniiks jagatakse.

  8 juuli - Lennuväe abiteenistusse minejad saavad kätte varustuse ja viikase Kiviõlis ning Püssis asunud Saksa õhutõrjeüksustesse väljaõppele. Poisid jagatakse väikeste gruppidena (5-7 poissi) õhutõrjepatareide vahel ära.

20. juuli - Narva rinde üksustele antakse käsk: tõmbuda 30 km tagasi.

23. juuli - Vabatahtlikud lennuväeabilised annavad Kiviõlis vandetõotuse.

24. juuli - Eesti ja saksa väeosad alustavad taandumist Narva alt.

26. juuli- Punaarmee üksused vallutavad Narva, mispuhul ühele Eesti Korpuse suurtükiväeüksusele omistatakse "Narva" nimetus. Nüüd on mõlemal pool rindejoont nimetust “Narva” kandvad üksused.

29. juuli - Sinimägedes algavad ägedad lahingud, kus eesti üksused panevad ligi kaks nädalat järjest kestvatele punavägede rünnakutele vapralt vastu. Viimased kannavad neis lahingutes ränki kaotusi.

  2. august - Ilmub Eesti omavalitsuse juhi määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta.

  3. august - Ilmub Eesti omavalitsuse juhi määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta. Algab vaenlase pealetung Tannebergi liinil, mis kestab kuni 9. augustini. Lahingud toimuvad nii öösel kui päeval. Sageli läheb võitlus kuni käsitsivõitluseni välja. Kõik vastase rünnakud lüüakse tagasi.

  9. august - Punaarmee suurrünnak Tannebergi liinil vaibub. 11 nõukogude diviisi ja kaks brigaadi lakkavad siin olemast. Kahe nädalaga kaotas vastane ligi 170 tuhat meest. Neis lahingutes sai vaenlane kõige tugevamalt tunda eesti sõjameeste relvade raskust. Siin näidati sissetungijale, kuidas võitleb oma kodumaa vabaduse eest eestlane ja kui kallist hinda peab maksma selle maa vallutaja iga jalatäie eest.

11. august - Ägedad lahingud Alutaguse soodes. Petseri langeb punavägede kätte.

13. august - Punaarmee üksused vallutavad Võru ja liiguvad edasi Tartu maantee suunas.

15. august- Punaarmee üksused jõuavad Tartu lähistele.

16. august - Kaks punaarmee diviisi teevad Mehhikoorma piirkonda dessandi.

17. august - Tartust evakueeritakse naised ja lapsed. Mehed saadetakse kindlustustöödele. Tartu asutused evakueeritakse Viljandisse, Põltsamaale ja Jõgevale. Väegrupi "Nord" ülem kindral Friessner teeb Hitlerile ettepaneku: tõmmata väegrupi üksused Eestist Riia – Düne-burgi joonele. Hitler keeldub ja tagandab kindrali kohalt.

19. august - Eesti presidendi kohusetäitja prof. Jüri Uluots esineb kõnega raadios, milles ta pöördub N. Liidu valitsuse poole nõudega - tunnustada Eesti iseseisvust. Soomest saabub Eestisse 2500 meheline rügement JR-2000. Selle üks pataljon saadetakse otsekohe rindele. Teine pataljon viikase sakslaste korraldusel Kehrasse ja Kloogale "välja-õppele".

20. august - Punaarmee üksused murravad läbi Nõo ja Puhja juures.

23. august- Sakslased lasevad õhku Ulila jõujaama. Punaväed tulistavad Tartut. Hävivad hooned Kastani, Võru, Tamme ja Tähtvere tänaval.

24. august - Lahingud käivad Tartu äärelinnades. Sakslased lasevad õhku Riia tänava raudteesilla ja jaamahoone.

25. august - Sakslased lasevad õhku Vabadussilla, turuhoone ja sadama. Punaarmee kahuritulest süttib Vanemuise teatrihoone. Õhtuks vallutavad punaüksused Tartu lõunapoolse linnaosa.

27. august - Punaarmee üksused vallutavad kogu Tartu.

30. august - Ägedad lahingud Voldi piirkonnas, Võrtsjärve lõunatipu ja Valga piirkonnas.

  1. september - Lätis, Tukumsi linna lähistel murdsid sakslased nõukogud rindest läbi ja tungisid mereni, likvideerides juba eksisteerinud Balti sillapea. Eestis vallutati tagasi Kärkna ja Kärevere. Väike-Emajõe ääres (Hummulis) likvideeriti nõukogude sillapea.

  2. september - Soome parlamendis toimub erakorraline istung. Soome valitsus andis kõigile soome laevadele käsu: pöörduda Soome või Rootsi sadamatesse. Soome raadio teatab, et Soome katkestab suhted Saksamaaga. Tallinnas käsutab Kindralkomissar Litzmann kõik asutuste teenistujad kino Gloria Palase'i kokku ja teatab, et vaenlase tõkestamiseks tuleb asuda ümber linna kindlustuskraave kaevama. Punaarmee poolt vallutatud Võrus organiseerib Hans Lauter teatrit. Hakkab ilmuma ajaleht, mida toimetab kunstnik Jaan Vahtra.

  3. september - Toimub sakslaste õhurünnak Tartu lõunapoolsele linna-osale. Hävivad Treffneri gümnaasium, postkontor, Jaani kirik ja mitu elamut. Soome peaminister teatab, et N. Liiduga on asutud rahu tegema.

  4. september - Kell 4 hommikul lõpeb sõjategevus Soome ja N. Liidu vahel. Sellega seoses lõpetab Tallinnas tegevuse ka Soome evakuatsiooni büroo, mis oli moodustatud eesti põgenike legaalseks toimetamiseks Soome. Levivad kuuldused sakslaste lahkumisest Eestist, mille ametlikud teated ümber lükkavad, kinnitades, et "führer" olevat andnud käsu kaitsta Eestit.

  5. september - Saksa lennukid pommitavad Tartu põhjapoolset linnaosa. Süttivad hooned Peetri kiriku ümbruses.

  6. september - Harald Riipalu ja Paul Maitlat autasustatakse rüütliristiga. Tallinna saabuvad Soomest lahkunud saksa väeosad, mis siit edasi Saksamaale viiakse. Leningradi raadio teatab, et Eestis on hakanud ilmuma kolm "rahvuslikku" ajalehte: Petseris "Petšerskaja Pravda", Võrus "Töörahva Elu" ja Tartus "Uus Postimees". Soome delegatsioon sõidab Moskvasse alla kirjutama rahulepingule.

  7. september - Leningradi raadio teatab, et Punaarmee poolt "vabastatud" Eestis olevat Antsla linn peaaegu täielikult hävitatud. Suuri purustusi olevat Võrus ja Otepääl. Tartu lähistel olevasse tankitõrjekraavi olla maetud ligi 15 000 sakslaste poolt mõrvatud "nõukogude kodanikku" ja linnas olla elus veel vaid mõnisada inimest. Petseris ja Võrus olevat veel vaid mõni üksik inimene.

14. september - Tallinna kohale ilmuvad hommikul nõukogude luurelennukid. Õhutõrje avab nende pihta ägeda tule. Õhtupoole tulistamine jätkub. Soome raadio teatab, et vastavalt Kanadas toimunud konverentsi otsusele jagatakse Saksamaa peale sõja lõppu tsoonideks. Neli suurriiki okupeerivad igaüks teatud osa Saksamaast.

15. september - Leningradi raadio teatab: "Usku ja kirikut vihkavad natsid on Tartus maha põletanud Peetri, Jaani ja Pauluse kiriku." Peale Võru "vabastamist" olevat seal taastatud usuvabadus. Tallinna kohale ilmuvad vene pommitajad, linnas antakse õhuhäire.

17. september - On paljudele eesti sõjameestele viimane pühapäev kodumaa pinnal. On soe ja vaikne sügispäev. Tallinnas segavad seda idülli vene luurelennukid, mille pihta õhutõrjekahurid ägeda tule avavad. Hommikul kell 7.30 alustavad Eesti Korpuse üksused pealetungi. Vallutatakse Kavastu mõis ja mitmed külad. Õhtul vallutab Nikolai Trankmanni (reeturohvitser, kes müüs vabariigi ajal venelastele Narva kindlustuse plaanid) üksus Alatskivi, Kasepää, Nina ja Varnja. Kindral-komissar Litzmann teeb Dr Mäele teatavaks Eesti loovutamise otsuse. Sakslased alustavad Eestist evakueerimist. Eesti üksused, keda ei informeeritud Eesti loovutamisest, jätkavad võitlust Eestisse tungivate Punaarmee üksuste vastu.

18. september - Sakslased alustavad, vastavalt varem koostatud plaanile Aster, oma vägede väljaviimist Eestist. Ajalehes Eesti Sõna ilmub suure tekstiga teadaanne, et Eesti kindralkomissari piirkonnas antakse tänasest päevast võim üle sõjaväevalitsusele. Kiviõlis hävitavad sakslased seal asunud tehase. Tallinnas hakkavad sakslased mineerima suuremaid ehitisi ja kommunikatsioone. Elanikele hakatakse jagama lube Saksamaale evakueerimiseks. Tallinnas valmistuvad sakslaste asutused evakueeruma. Toimub dokumentide põletamine. Eestis asunud saksa õhutõrjeüksused alustavad lahkumist. Koos õhutõrje-üksustega lahkub Eestist umbes 1200 eesti lennuväe abiteenistuslast. Õhtul toimub Tallinnas riigitegelaste nõupidamine, kus presidendi kohustes prof. Jüri Uluots nimetab Tiefiga eesotsas ametisse vabariigi valitsuse. Trükitakse lendlehed, mis linnas kõikjal üles kleebitakse.

21. september - Tallinnas levivad admiral Joh. Pitka üleskutse avalduslehtede vormid, kus kutsutakse mehi astuma vabatahtlikult Löögiüksus Admiral Pitka ridadesse. Punaarmee vallutab Rakvere. Tallinna sadamast väljuvad põgenikega Saksamaale viimased transportlaevad "RO-1", "RO-22", "Hamburg", "Lappland" ning laatsaretlaev "Moero". Nõukogude pommitajad teevad ägeda rünnaku pooltühjale ja kaitsetule Tallinnale.

22. september - Tallinna sadamast lahkub kaubalaev "Malaga", mille pardal on peale tsiviilpõgenike ka umbes 100 Tallinna lennuväepissi. Tallinn on pooltühi. Sadama piirkonnas õhivad sakslased sõjalisi seadmeid. Põlevad õlilaod. Elektrijaama juures tekkib relvastatud kokkupõrge omakaitse ja elektrijaama õhku laskma tulnud sakslaste vahel. Punane Eesti Korpus jõuab hommikul Lasnamäele ja keskpäeval liiguvad nende tankid mööda Tartu maanteed kesklinna. Tallinn langeb lahinguteta. Läänemerel ründavad nõukogude lennukid Tallinnast väljunud laevu ja pommitabamuse saab "RO-22". 130 inimest saab surma, nende hulgas 33 eesti põgenikku. Kell 11.45 saab pommitabamuse laatsaretlaev "Moero", mis läheb 10 minutiga põhja. Mõnedel andmetel oli laeval umbes 3500 inimest, kellest suudeti päästa vaid 536.

23. september - Inglise tunnustega lennukid pommitavad Pärnut. Viimased sakslased lahkuvad Pärnust ja lasevad õhku Pärnu Suure silla.

24. september - Punaväed vallutavad Haapsalu ja Pärnu. Rohukülast lahkuvad viimased saksa üksused. Sellega on Saksa relvajõudude evakueerimine Eesti man-driosalt  lõppenud.

25. september - Punaväed vallutavad Märjamaa, Nissi ja Risti.

26. september- Punaväed vallutavad Virtsu, Kullamaa ja Kasari.

29. september- Punaväed alustavad rünnakut Muhu saarele, mis vallu-tatakse 1. oktoobriks.

  5. oktoober - Punaväed alustavad rünnakut Saaremaale ja vallutavad Muhu tammi. Punaväed vallutavad Kuressaare ja jätkavad rünnakuid Sõrve taandunud saksa üksuste vastu

25. oktoober - Öösel maabuvad Sõrve lõunatipus ja Mõntu sadamas Vindavist tulnud dessantpraamid, millega tuuakse Sõrve 127-õhutõrjepataljoni neli patareid, mille meeskondadesse kuuluvad 65 Pärnumaalt lennuväe  abiteenistusse mobiliseeritud 1927. aastal sündinud koolipoissi.

18. november - Punavägi alustab Sõrves suurpealetungi, mis algab ligi kaks tundi kestnud kahuritulega 900 torust, mida toetavad sõjalaevad merelt ja lennukid õhust.

19. november – Saabub Hitleri käsk – vastu panna viimase meheni!

22. november- Sakslased alustavad Sõrve väegrupi evakueerimist

23. november- Ööl vastu 24. novembrit viiakse Sõrvest minema kõik põhijõud, nende hulgas 62 Pärnumaalt pärit lennuväepoisid, kes eestlastest olid viimased Eestimaa pinnal võitlejad. Lahingud Eesti pinnal on lõppenud. Algab 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon.

 

 

AASTA 1945

17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi.

4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.

  7. märts - USA väed liiguvad üle Reini jõe.

21. aprill - NSV Liidu väed tungivad Berliini.

25 aprill - Elbe jõe ääres asunud Torgau  juures kohtuvad USA ja Nõukogude Liidu väed.

28. aprill - Itaalia vastupanuliikumine hukkab Mussolini.

30. aprill - Hitler teeb Berliinis enesetapu.

  4. mai - Lüneburgi nõmmel kirjutab Dönitz alla kõikide Saksa vägede allaandmisele Hollandis, Loode-Saksamaal ja Taanis.

  7. mai - hommikul kell 2.41 kirjutab Saksamaa Prantsusmaal, Reimsis, alla kapitulatsiooni aktile .

  8. mai kell 23.01 kirjutab Berliinis kapitulatsiooniaktile alla Nõukogude Liidu esindaja.

  8. mai  kell 14.00  kapituleerub Kuramaa väegrupp.

16. juuli - USA teeb esimese tuumapommi katsetuse.

17. juuli - 2. august – Toimub Potsdami konverents.

  6. august - USA heidab tuumapommi Hiroshimale.

  8. august - NSV Liit kuulutab sõja Jaapanile.

  9. august - USA heitis tuumapommi Nagasakile.

  2. september - Jaapani kapituleerumisega lõpeb Teine maailmasõda.

  - Koostas Vaino Kallas