PLEERI SURMARONG

 

"SURMARONG" TALLINN_PÄRNU RAUDTEEL

 

Peale sõja puhkemist 1941. aasta juunis-juulis tegutses Eestis peale üldhävituspataljonide veel ka mitmed eriülesannetega hävituspataljonide üksused. Üks selliseid oli nn. „Pleeri surmarong”, mille „töö”-piirkonnaks oli Tallinn-Pärnu kitsarööpaline raudtee ja selle ümbruses olevad asulad.

„Pleeri surmarong” asutati Tallinna sõjakomissari ja NKVD ülema käsul. Rong koosnes endise Tallinn-Viljandi  "Mulgi ekspressi" nime kandnud rongi kahest liivakottidega vooderdatud mootorvagunist. Rongi relvastuseks oli kummalegi mootorvagunile paigutatud kuus raskekuulipildujat ja vagunite katusel olnud kaks tankitõrjekahurit. Rongi ülemaks määrati Türi raudtee NKVD osakonna ülem Pleer.

Pleer, rahvuselt lätlane, oli sündinud Pärnus kingsepa pojana. Ta oli juba lapsepõlves tuntud vargapoiss ning äärmiselt jõhkra iseloomuga. Koolist oldi sunnitud ta välja viskama kaasõpilaste kalosside, palitute ja mütside korduvate varguste pärast. Peale väljaheitmist koolist asus Pleer tööle Pärnu lauavabrikus, kust teda juba üsna varsti pussitamise pärast vallandati.

Peale juunipööret määras siseminister Maksim Unt Pleeri Pärnu poliitilise politsei assistendiks. Mõni aeg hiljem määrati ta Türile raudtee NKVD osakonna ülemaks.

Sõja puhkemise järel sai Pleerist kommunistide soovitusel karistusrongi ülem. Raudteelased ja ümbruskonna elanikud hakkasid rongi Pleeri metsikute tegude tõttu nimetama „Pleeri surmarongiks.“ Rongi meeskond koosnes hävituspataljoni koosseisu kuulunud punaarmeelastest, miilitsameestest ja raudteelastest, kes terroriseerisid raudtee ääres olnud asulate elanikke, põletasid raudteejaamade hooneid ja mõrvasid raudteelasi.

Pleeri meeskonna ülesandeks oli raudteelaste ustavuse kontrollimine kommunistlikule režiimile. Kahtlased ja mitteustavad raudteeametnikud ja töölised kuulusid mahalaskmisele kui kontrrevolutsionäärid. Samuti oli Pleeri meeskonna ülesandeks mõrvatute omaste vangistamine ja vara röövimine, aga ka raudtee jaamahoonete mineerimine ja õhkulaskmine. Veel oli selle hävitusgrupi ülesandeks abistada ja transportida küüditatute ešelone. 

Pleer asus oma tapaiha rahuldama Kirbla ja Rootsi jaama vahel, kus ta rongi seismise ajal laskis maha kaks raudteetöölist. Peale mõrvatöö sooritamist käskis Pleer viiel hävituspataljoni mehel lasta püssidest kogupauk surmatud raudteelaste pihta. Lömastatud ja püssikuulidest purustatud laipu tallas Pleer veel jalgadega.

Vigala jaamas lasi Pleer isiklikult maha jaamaülema Laretei, jaamaülema abi ja jaamakorraldaja. Vaevalt oli nagaanipaukude suits saanud haihtuda, kui kõlasid uued lasud, mis kõik olid sihitud surnud Laretei pihta. Mõrvari viha aga ei olnud nüüdki veel kustunud ja rautatud saabastega sõtkus ta ohvri kehal.

Sama saatuse osaliseks said veel Märjamaa jaamaülem Laube, Rapla jaamaülem Nurk ja jaamakorraldaja Järvet. Järva-Jaanis mõrvas Pleer jaamaülema Salu ja mitu raudteetöölist. Türi linnas lasti Pleeri käsul maha raudtee tööline Raidla. Üldse ulatub Pleeri poolt isiklikult mõrvatud ohvrite arv kaugelt üle saja. Kõigi nende mõrvade, röövimiste ja põletamiste eest lootis Pleer saada Lenini ordenit, mis talle Tallinna NKVD juhtide poolt oli ka lubatud.

Viluvere jaamas toimunu tunnistajaks oli tollane Viluvere jaamakorraldaja Eduard Pirsi, kes kirjeldas siinkirjutajale Viluveres toimunut järgmiselt:

"Olin 5. juulil Viluvere jaamas valvekorras, kui Tallinna poolt saabus jaama nn. "Pleeri surmarong", kus oli peal umbes 70-80-hävituspatljoni meest. Selle rongiga tuli sinna ka NKVD major Beljajev, kellega oli kaasas Kilingi-Nõmme miilits Tammik. Samal hetkel sõitsid jalgratastel jaamahoone juurde kaks 9-10 aastast poisikest. Poisid võeti kinni ja neid süüdistati, et nad on "spioonid" ning suleti jaama sideruumi. Varsti lahkus rong Tallinna suunas, et maha suruda Vändras alanud metsavendade ülestõus. Beljajev koos miilitsaga jäid Viluveresse.

Õhtu eel saabus Viluveresse reisirong Pärnust evakueeritavate punategelastega. Rongi sappa oli haagitud üheksa kinnist kaubavagunit, mis olid täis Sindi vabriku kalevirulle. Kui rong hakkas jaamast Tallinna poole liikuma, oli varsti kuulda tulistamist ja varsti sõitis rong koos selles olnud punategelastega jaama tagasi. Samal ajal tulid sinna valgete käesidemetega metsavennad, kes tõid jaamahoonesse rongis kinni võetud punaväelased. Major Biljajev koos miilitsaga põgenesid, jõudes aga enne kutsuda telefoni teel tagasi Luuri jaamas peatunud "Pleeri surmarongi". See sõitis varsti kohale ja algas lahing, kus osa metsavendi kinni võeti. Peale lahingut käsutati mind koos jaama valvuri ja kahe vangistatud poisikesega jaamahoone ette, kus rongi ülem Pleer kuklalaskudega mõlemad poisid maha laskis. Imekombel jäeti mind ja jaama valvur ellu"

Viluvere jaamas toimunu kohta on NKVD surmarongis olnud Tallinna hävituspataljoni liige Valter Krull  tunnistanud ülekuulamise protokolli andmetel järgmist:

"Viluvere jaama lähedal tekkis meil kokkupõrge metsavendadega, kes olid kallale tunginud Pärnust Tallinna poole sõitvale rongile. Meie kätte langes 20 valge käesidemega meest. Järvakandi ümbruses tabasime neile lisaks veel kolm meest, kes olid endised kaitseliitlased. Need lasksime kohapeal maha, neid enne mahalaskmist sel teel piinates, et ajasime neil okastraadi kätest läbi ja sidusime nad siis üksteise külge.

Viluvere jaama juures tabatud 20 meest tõime veoautodel Tallinna 7. hävituspataljoni staapi. Sealt viisime nad peale ülekuulamist Liiva metsa mahalaskmisele. Enne mahalaskmist sidusime nad jälle okastraadiga kokku. Samuti lõikasime neil ära kõrvad."

Ka laskis Pleer mineerida Türi raadiojaama masti, kohaliku meierei, paberivabriku, raudteejaama ja veel mõned tähtsamad hooned. Enne sakslaste jõudmist Türile süütas Pleer ise süütenöörid ja lasi need õhku.

Peale sakslaste jõudmist Tallinna leiti Pleeri laip Maarjamäelt. Tema surma põhjus on teadmata.

 

Vaino Kallas