USA väejuhi kindral George S

 

USA väejuhi kindral George S. Pattoni saatusest

 

Põder
Kindral Georg Patton

Teatavasti avati 6. juunil 1944 Normandias USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt Saksamaa vastu teine rinne ("Overlord"), mille järel eriti edukalt arenes kindral George Pattoni poolt juhitud kolmanda armee edasitung. Samal ajal on ilmunud aga materjale, kus mainitakse, et kindral Pattoni edukat edasitungi püüti igati takistada.

Nii tunnistas luureagent Douglas Bazata 1979. aastal Washingtonis, et tema ülemus Donovan pakkus talle raha, et ta takistaks ükskõik millisel moel Pattoni edukat edasitungil Prantsusmaal.

Kui Patton oli oma armeega vabastanud suure osa Tšehhoslovakkiast, andis USA president Dwight Eisenhower talle käsu – loovutada vallutatud alad Punaarmeele…

Kui Pattoni kolmas armee oli valmis Berliini tungima, ei antud tema soomusüksustele ja autodele  mootorikütust, et takistada teda enne Punaarmeed Berliini tungimast. Sellega anti Punaarmeel võimalus vallutada nii Berliin, Praha kui Viin. Kui Pattonit poleks takistatud, oleks sõda lõppenud üheksa kuud varem. Nüüd kasutas Punaarmee ära võimaluse ja okupeeris ka Rumeenia, kuigi viimasega oli sõlmitud juba vaherahu.

Nende sündmuste järel teatas kindral Patton, et USA tegelik vaenlane on Moskva ja ameeriklased peaksid jätkama sõjakäiku hoopis itta ning vabastama orjastatud Nõukogude Liidu rahvad. Oma sõjakäigul Moskva vastu kavatses ta kasutada ka Saksa väeosi, milliseid hoiti vangilaagrites täielikult sõjaväestatud struktuuridena.

Ameerika juhtkonnas aga muutus Pattuni  selline tegevus kellelegi (?) tülikaks ja 1945. a. sügisel otsustati temast lahti saada. Luureagent Bazatale pakuti taas raha, et see Pattoni tapaks. Viimane aga hoiatas hoopis Pattonit. Nüüd palgati teine agent, kes sooritas mitu luhtunud tapmiskatset.

Kuid 1945. a. sügisel langes Patton salapärase autoõnnetuse ohvriks. Vahetult selle järel tulistas autos olnud agent Pattonit, mille järel  haavatud kindral haiglasse viidi. Kuigi Patton oli halvatud, hakkas ta lõpuks paranema, kuid siis ootamatult suri.

 

Sõjaajaloolane väidab, et kindral George S. Patton tapeti?

Sõjaajaloolane Robert Wilcox väidab oma hiljuti ilmunud raamatus Märklaud: Patton, et USA väejuht, Teise maailmasõja kangelane George S. Patton ei surnud harilikus liiklusõnnetuses, vaid USA luure ja NKVD kokkumängu tagajärjel.

1945. aasta 10. detsembril ootas USA neljatähekindralit George S. Pattonit koht Ühendriikidesse suunduva lennuki pardal. Sõda oli võidetud ja kindrali teenistus Euroopas selleks korraks läbi. Ardennide lahingu kangelane otsustas okupeeritud Saksamaalt lahkumisele eelnenud päeva pühendada faasanijahile, võttes kaasa staabiülema ja autojuhi. Ajalooraamatute sõnul sõitis 9. detsembril kell 11.45 raudteeülesõidukohal vahetult pärast rongi möödumist Pattoni Cadillacile eestpoolt sisse 2,5-tonnine sõjaväeveok. Madala kiiruse tõttu (arvatavalt umbes 30 km/t) polnud kokkupõrge kuigi ränk ning nii autojuht kui tagaistmel viibinud kindralmajor Hobart Gay pääsesid vigastusteta.

Patton aga lebas hingeldades parempoolsel tagaistmel, keha kaelast saadik halvatud. 21. detsembril heitis kindral Heidelbergi sõjaväehaiglas hinge. Surma põhjuseks diagnoositi kaelavigastuse tagajärjel tekkinud emboolia ehk lahtipääsenud tromb.

Teise maaIlmasõja väejuhi sedavõrd tobe surm ei mahu aga hinge sõjaajaloolasele Robert Wilcoxile, kes väidab pärast kümneaastast uurimistööd avaldatud raamatus „Märklaud: Patton”, et kindral kõrvaldati USA luure ja NKVD kokkumängu tagajärjel. Wilcox tugineb vestlustele 1999. aastal surnud endise eriüksuslase Douglas Bazataga ning mehe päevikutele.

Suurepärase laskurina tuntud Bazata sõnul tulistas kokkupõrkehetkel kindralit just tema, tegutsedes vastavalt CIA eelkäija, Strateegiliste Teenuste Osakonna (OSS) juhi Bill Donovani käsule. Väidetavalt teadnud Patton liiga palju ning süüdistanud oma kõrgemat väejuhti ja hilisemat USA presidenti Eisenhowerit Berliini sihilikus venelastele loovutamises.

Pattoni 3. armee jäi 1944. aasta augustis Lotringi lähistel toppama, sest Eisenhower otsustas vajalikud bensiinivarud anda teises lõigus tegutseva Briti väejuhi Montgomery käsutusse. Paljude sõjaajaloolaste arvates oleks Pattoni rünnak lõpetanud sõja kiiremini kui ettevaatlikuma loomuga Montgomery oma. See oleks tähendanud Ida-Euroopa vabastamist lääneliitlaste vägede poolt, kuigi ehk suuremate kaotuste hinnaga.

Wilcoxi sõnul võimaldati NKVD agentidele pärast atentaati juurdepääs Pattoni palatile. Need sokutasid kindrali toidu sisse erilist sorti tsüaniidi, mille sümptomid sarnanevad emboolia omadega. Lisaks Bazatale kasutab Wilcox tunnistajana armee vastuluureohvitseri Stephen Kubikut, kelle info järgi käskis Stalin isiklikult Pattoni tappa. Kubik teavitas sellest korduvalt Donovani, ent ei saavutanud midagi peale kodumaale saatmise.

 

Lüngad ametlikus juurdluses

Lihtsalt sensatsioonimaigulise tolmukeerutamise asemel paljastab Wilcox ametlikus juurdluses mitmeid lünki. Pattoni surnukeha ei lahatud ning tema surma põhjustanud juht, seersant Robert L. Thompson saadeti ilma küsitlemata Saksamaalt minema. Segaseks jääb, kuhu Thompson pühapäeva hommikul oma veoautoga teel oli ning miks viibis sõidukis sõjaväemääruse kiuste veel kaks meest. Õnnetuse kohta koostati viis raportit, kuid nende koopiaid pole enam leitud üheski arhiivis.

Vähe sellest, varem oli Pattoniga toimunud hulk veidraid õnnetusi ning Stalini surmakäsust teadlik kindral olevat kahelnud, kas ta Euroopast eluga lahkub. Seoses Wilcoxi raamatu ilmumisega küsitles meedia Pattoni elusolevaid järeltulijaid ning selgus, et ametliku versiooniga polnud omal ajal rahul ka kindrali lesk. Asja uurima palgatud eradetektiivide töö jäi aga tulemuseta.

Väidetava hitman’i Bazata hilisem saatus vääriks muide omaette raamatut. Sõjas neli korda haavata saanud langevarjur lahkus armeest majori aukraadis ning pühendus kõigepealt veinivalmistamisele ja seejärel kunstile, nautides Monaco printsessi ning Windsori hertsogi soosingut. Sõber Salvador Dali pühendas talle maali, kus Bazatat on kujutatud don Quijotena. Elu lõpupoole töötas ta Reagani mereministri ja hili­sema 11. septembri komisjoni liikme John F. Lehmani nõunikuna. Iroonilisel moel oli ka Bazata suureks hobiks faasanijaht. „Ta pidas oma tegude pärast ränka siseheitlust,” kirjeldab Wilcox muljet, mille eruohvitser talle jättis. „Donovan ütles talle, et Patton on kahjuks kontrolli alt väljunud ning kindralit tuleb tema enda eest kaitsta. Mulle tundub Bazata siirus ehedana.”

 

Kas USA kindrali George Patton'i tappis CIA?

"Sunday Express kirjutas, et USA kuulsa kindrali ja teise maailmasõja kangelase George Pattoni tappis 1945. aastal CIA. Kindralil olevat olnud kavas rääkida avalikkusele peale sõda, milliseid ränki eksimusi ja strateegilisi vigu tehti sõjategevuse käigus teises maailmasõjas. See aga oleks võinud rikkuda mitmete kõrgel seisvate inimeste, näiteks kindral Dwight Eisenhoweri karjääri, kellest hiljem sai Ameerika president.

Sellise paljastuse teeb Robert Wilcox oma uues raamatus „Märklaud: Patton. Atentaadi üks korraldajatest Douglas Bazata olevat raamatu autorile tunnistanud oma osalusest autoõnnetuses, mille nad organiseerisid. Kindral aga ei surnud kohapeal vaid viidi vigastatuna haiglasse, kus talle olevat manustatud mürki.

Vaino Kallas