KES VÕTTIS VASTU OTSUSE VASTUPANUST LOOBUDA

 

KES  VÕTTIS VASTU OTSUSE  VASTUPANUST  LOOBUDA?

 

Mõned ajaloolased ja poliitikud on nii meedia väljaannetes kui avalikel esinemistel  väitnud, et otsuse mitte vastu hakata ja lubada N. Liidul rajada Eestisse sõjalised baasid, võtsid 1939. aastal vastu president Konstanti Päts ja sõjavä- gede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Kui- das see otsus tegelikult  vastu võeti, sellest annab ülevaate väljavõte oktoobris 1939 Toompeal toi- munud koosoleku protokollist

 

2. oktoobril  1939. aastal toimus Toompea lossis Riigivolikogu saalis Eesti  välis-  ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek, millest võttis osa  kakskümmend üks Riigivolikogu ja Riiginõukogu liiget. Peale nende oli koosolekule kutsud veel välisministri abi O. Öpik, välisministeeriumi poliitilise osakonna direktor N. Kaasik, välisministeeriumi  väliskaubanduse direktor G. Meri ja Vabariigi valitsuse juriidiline nõuandja J. Klement.

Koosoleku päevakorras oli vaid üks küsimus: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud  vastastikuse abistamise pakti  ratifitseerimise küsimus.

Koosolekut juhatas A. Jürima ja protokollis  Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Siin toodu on väljavõte sellest prokollist.

v         

Karl Selter:  Selle lepingu sõlmimisega on tehtud väga kaugeleulatuslik samm. Sellega tahetakse lahendad küsimus, mis juba ajaloos on palju tülisid esile toonud. Nimelt tahetakse Balti mere kasutamine anda mitmele riigile ja seda rahulikul teel. Loodame, et selle paktiga saame ennast hoida eemal igasugustest konfliktidest.

Jüri Uluots: See leping on sõjalise koostöö leping. Sellega ühenduses peame Venele andma muidugi teatavad maa-alad, mis võimaldaksid Vene laevastikul tegutseda. Leping astub jõusse ainult mõne suurriigi kallaletungi korral.

Ants Piip:  Vormilisest küljest oleme välja tulnud lipuga. See on leping kahe riigi vahel  vastastikuse üheõiguslikkuse alusel. Renditatavatel maa-aladel jääb kehtima ka meie jurisdiktsioon. Säärane leping ei ole uudiseks. Sarnased baase on olnud Hiinas, Hispaanias ja Egiptuses.

Jüri Uluots: Arvan, et nüüd oleks õige, kui avaldan seda, mida ma Moskvas tähele panin. Lepingu sõlmimisel rääkisid meiega Stalin, Molotov ja Mikojan. Teisi ei olnud, ei protokollijaid ega muid isikuid. Panin tähele, et Stalin on erakordselt tark inimene, samuti ka Molotov ja Mikojan. See kõik kergendas meie ülesannet.

Ants Piip:  Lepingu sõlmimise  juurde läksin külmalt, otsekui tehnik, kes kaalub kõike. Usun, et saavutasime oma parima. Stalin ütles: „ Teie tegite hästi. Vaadake, kus on Moiscicik“ 1)  Läbirääkimisel ei jäänud muljet, et see on lõpu algus, vaid algus uuele režiimile, kus üks suur impeerium on avaldanud tahet  leppida kokku väikeste naabritega.

Jüri Uluots: Läbirääkimisi alustades väljuti sellest, et Vene vajab väljapääsu merele. Asusin seisukohale, et hindame reaalselt  Vene suurt huvi Balti merele. Toonitasin kohe algul, et meie juhid oskavad asju reaalselt hinnata.  Seda võib järeldada juba sellest, et oleme ilmunud siia lepingu sõlmimiseks. Pean tõsise lugupidamisega suhtuma meie lepingupartnerisse. Mulle näib, et Vene meist hästi aru sai. Stalini otsus lepingu sõlmimise juures oli kahtlemata suure tähtsusega ja mõõtuandev.  Ta sai meist aru.

Ants Piip:  Moskvas ei räägitud  meiega kui alamatega. Meile öeldi, et meie taha teist teha protektoraati. Kogu aeg valitses meie kõikide vahel usaldus.

Johan Laidoner: Meie peame aru saama sellest, et Venel on tõesti vaja väljapääsu  merele ja seepärast peame ka nende soove arvestama. Mobilisatsiooni meie välja kuulutada ei tohtinud ega tohi ka praegu, sest see tähendaks sõda. Me peame säästma oma rahvast. Vene vastu sõdida me ei suudaks. Kuid praegu ei oli siiski põhjust minna tulevikule vastu mustades värvides. Meid hoiti ja hellitati siiski üle kahekümne aasta, mil me omavahel kaklesime. See kaklus tuleb lõpetada. Me peame elama veidi karmimas olukorras. Kuid see tuleb meile võib-olla veel kasuks.

Leopold Juhanson: 2) Illusioone meie ei pruugi endale teha. Baasid on suured kindlused, kuid neid me pidime andma. Suurriik, kes toob siia oma sõjaväe, avaldab kindlasti mõju meie riigi struktuurile. Peame tegema kõik selleks, et alal hoida meie iseseisvust.

Jaan Tõnisson: Kõigil on selge, millega on nüüd tegemist. Sel ajal, kui meie esindajad käisid Moskvas läbirääkimistel, lendasid meie riigist üle võõra riigi sõjalennukid. Ametlikult teatati, et Eesti valitsus protesteeris neutraliteedi rikkumise vastu. See näitab, et siin on de fakto  tegemist millegi muuga, kui iseseisva riigiga. Ei saa enam olla juttu, et oleme suveräänne riik.

Johan Laidoner:  Mis puutub sellesse, et läbirääkimiste ajal lendasid  meie territooriumi kohal võõrad lennukid, siis on põhjus arusaadav. Nende lendude ajal püüti kindlaks teha, kas meil on käimas mobilisatsioon. Pealegi võib suurriik lubada endal rohkem, kui meietaoline väikeriik. Kui Vene oleks tahtnud sõda, siis oleks ta talitanud hoopis teisiti, mida ei oleks saanud ka mitte keegi takistada.

Jaan Tõnisson: Kogu aeg deklareeriti, et meil on üks front ja see on idafront, mille vastu läheme alati julgelt. See ei võinud meie idanaabrile saladuseks jääda. Loodeti kogu aeg saksa abile ja hoiti kogu aeg seda suunda. Me peame koordineerima meie poliitika vastavalt  sõlmitud lepingule. Seda peame tegema ausalt.  Mängida siin ei või, sest see tähendab katastroofi.

Mihkel Pung: Kui suur sõda  lõpeb, siis tehakse meiega kuidas tahetakse. Ega meie arvamust keegi küsima ei tule.

Jaan Tõnisson: Meie deklareerisime, et oleme neutraalne riik. Kuid senini serveeriti meile kõike nii, nagu seda soovis Deutsche Nachrichtenbüro.

Kaarel Eenpalu: Et valitsuse välispoliitika on saksasõbralik, see ei ole õige. Valitsuse välispoliitika on ikka olnud täielikult reaalpoliitika., olles kõigiga heas vahekorras.

Mihkel Pung: Ma ei tahaks olla prohvet, Kuid ma arvan, et meie suveräänsus ei jää sarnaseks, nagu ta oli. Muidugi kõik ei ole veel kaugeltki kadunud.

Jaan Tõnisson: On imelik, et meie propagandatalitus annab teateid, et  rahvas on tänulik presidendile lepingu eest ja saadab tänutelegramme. Kas neid telegramme oli, seda ei tea, kuid paistab, et sellega antakse märku, et nüüd tuleb telegramme saata.

Leopold Johanson:  Ma ei ole rahul meie režiimiga. Vene keele kõrvaldamine koolidest oli suur eksitus.  Valitsus on viimasel ajal just kui pimedusega löödud.  Senine sisepoliitika tuleb kõrvale jätta ja asutustes on vaja teha ümberkorraldusi. Väga tähtsad on sotsiaalolud. Tuleb tõsta rahva elustandardit.

Kaarel Eenpalu: Valitsus tahab end ümber seada nii, nagu seda olukord nõuab.  Praegune aeg paneb meie peale hulga raskeid ülesandeid. Valitsus on kõigest sellest teadlik ja teeb kõik, mida ta suudab.

Mihkel Pung: Tuleb hoiduda teineteise peale kaebamisest, et keegi meie siseellu ei saaks tungida. Vajalikke reforme saab ette võtta ainult omavahelisel kokkuleppel.

Jaan Tõnisson: Sel tõsisel silmapilgul peab igaüks oma südamelt ära rääkima, mis tal seal pakitseb. Võimatu on lauda puhtaks tegemata edasi minna.  Praegune vabariigi valitsus peab lahkuma. Peab tulema rahvuslik kokkuleppevalitsus, ainult siis saame päästa mida päästa on.

Mihkel Pung: Sisepoliitika tuleb võtta revideerimisele, kuid selleks on vaja korraldad teine koosolek.

Oskar Gustavson: Kui sõlmisime lepingu, siis oleme kindlasti kaotaja pool. Nüüd peame aga seda lepingut täitma nii, nagu ta on, sest teist teed ei ole. Ka oma koduseid asju peame ise lahendama. Kui senised sisepoliitilised karmid abinõud edasi kestavad, siis jookseb see leping karile. Politseiriiki ei saa meie enam välja kannatada. Me peame minema tugevale demokraatiale. Loodan, et peaminister seda teeb, mida ta lubas.

Kaarel Eenpalu: Pean vastama riigivolikogu liikmele  Gustavsonile, et vana valitsus ei või enne lahkuda, kui uus on leitud.  Pean ütlema aga, et niisugust demokraatiat meie ei saa enesele lubada, nagu paljud seda ette kujutavad.  Parteilist korda lubada ei või. Pean ütlema, et vahekorrad töölistega ja ja vähemusrahvustega ei ole kunagi nii head olnud, kui nad on praegu.

Ants Piip:   Me peame alustama uut ajajärku. Koalitsioon peab ulatuma lossist kuni viletsa saunauberikuni. Tuleb luua õiguslik kord.

Jüri Uluots: Läbirääkimistel  toonitas Vene kogu aeg, et teie siseasjad meisse ei puutu. Mul jäi mulje, et Vene täidab seda lepingut ausalt. Nüüd oleneb kõik meist endist.  Kui täidame lepingut korrektselt, siis võivad ka meie vahekorrad heaks kujuneda. Vastasel korral on karta aga hädaohtu.

Jaan Tõnisson: Lepingut Nõukogude Liiduga tuleb ausalt ja korrektselt täita. Tulevikule tuleb vastu minna lahtiste silmadega.

Jüri Uluots: Ma pean tähendama, et meie delegatsioonil ei olnud kerge. Kuid me tegime oma parima. Me katsusime oma isamaad teenida nii nagu suutsime.  Olgu Jumal meile armuline.

Otto Pukk 3) Kuidas vaatab Saksamaa sellele lepingule? Kas on olnud läbirääkimisi selles küsimuses?

Ants Piip:  Tahan teatada, et meil ei olnud sakslastega kontakti.

Aleksander Oinas: 4)  Selle lepingu peaks kinnitama parlament. Seal võiks seletustega esineda välisminister, kui ka teised juhtivad isikud. Ka rahvas oleks siis ratifitseerimiseks hästi ette valmistatud

Johannes Klesment: Lepinguid on mitut  liiki ja ka nende ratifitseerimine toimub erinevalt.

Jaan Tõnisson: Leping on nii tähtis, et see peaks tulema parlamenti.

Aleksander Oinas: Sisepoliitiliselt tuleks muuta nii mõndagi. Peaminister ütles, et siis kordub vana.  Seda ei ole vaja korrata.

Leopold Johanson: Takistused on ületatavad. Parlamendi võiks siiski kokku kutsuda.

Johannes Klesment: On lepinguid, mida peab kinnitama parlament , kuid on ka lepinguid, mis ei kuulu parlamendis kinnitamisele.

Kaarel Eenpalu: Minu arvates oleks asjata selle üle mõtteid vahetada. Valitsus tuli lepinguga komisjoni ette, et teada saada komisjoni seisukoht.

Johannes Klesment:  Riiklikkudel kaalutlustel  ja ära kuulanud vastavate komisjonide seisukohad, võib president lepingu ratifitseerida ilma parlamendita. Käesolev leping kuulub viimase hulka.

Johannes Laidoner: Täna jõuab siis Vene komisjon eesotsas Leningradi komandantiga. Minu poolt on antud juhtnöörid, et need läbirääkimised toimuksid usalduslikus  vahekorras ja ausalt.

 

Leping otsustati esitada presidendile ratifitseerimiseks.

Vaino Kallas