EESTI RAHVA ELU JA SURMA KÜSIMUS ON OTSUSTAMISEL

 

 

OTSUSTAMISEL ON EESTI RAHVA ELU JA SURMA KÜSIMUS

Intervjuu professor Jüri Uluotsaga

(Ajaleht “Uus Elu”  10. veebruaril 1944.a.)

 

Uluots
Professor Jüri Uluots: Eesti peaminister presidendi kohustes

Esmaspäeval, 7.veebruari õhtul andis Eesti Ringhäälingu saatja edasi usutluse professor Jüri Uluotsaga, mille allpool ära toome.

 

Küsimus: Mis Teie, härra professor Uluots peate praegusel ajal eesti rahvale kõige tähtsamaks?

Jüri Uluots: Minu arvamuse järgi on käimasolev Teine Maailmasõda eesti rahvale kõige tähtsam sündmus. Sellepärast, et sõjasündmuste käigust ja tulemustest sõltub eesti rahva lähim tulevik ja eriti just olevik.

Küsimus: Miks peate just sõda eesti rahva tuleviku kohta tähtsaks?

Jüri Uluots: Sellepärast, et sõjasündmused ei seisa enam Eestimaast kaugel ja ulatuvad Eesti piiridesse. Kui bolševistlikul Venemaal läheks korda veel kaugemale Eesti pinnale tungida, siis praegu idas tarvitatav sõjapidamise viisi järgi on teada , mis sünniks. Kogu Eestimaa aladel talud, külad, alevid ja linnad päletatakse ning rahvas hävitatakse või viiakse võõrastele aladele asumisele.

Küaimus: Nii-siis, Teie peate praegust olukorda eesti rahvale väga tõsiseks?

Jüri Uluots:  Jah, pean praegust olukorda eesti rahvale väga tõsiseks. Üheks tõsisemaks, mis eesti rahava ajaloos üldse on olnud. Otsustamisel on eesti rahva elu ja surma küsimus.

Küsimus: Kes on otsustajad?

Jüri Uluots: Suured rahvad ja riigid oma tohutute sõjajõududega on otsustajad esmajoones.

Küsimus: Kas Teie tahate öelda, et väikesed rahvad ei ole oma saatuse üle otsustajad?

Jüri Uluots: Palun minu eelmist ütlust mitte valesti mõista. Minu arusaamise järgi esinevad ka väiksemad ja väikesed rahvad maailma ajaloos samasuguse paratamatusega, nagu väikesed kehad ja kehakesed taevalaotuses, taime- ja loomariigis, ning kõigil neil on oma elutungid ja õigused elamiseks selles targalt korraldatud mailmakorralduses.

Küsimus: Teie tahate öelda, et selles tohutus sõjalises heituses on ka väikestel rahvastel oma osa täita ja on sündmuste tulemuste käigus lõpptulemustes kaasaotsustajad?

Jüri Uluots: Jah, olete mind täiesti õigesti mõistnud. Tahaks öelda veel rohkemgi. Minu arusaamise järgi suured rahvad ja riigid tekkivad ja püsivadki sel viisil, et nad vähematele ja väikestele rahvastele on oma eluõigused võimaldanud ja nõnda loonud suuremaid jõude sõjaliseks võitluseks.

Küsimus: Kas Teie seega arvate, et ka eesti rahvas on praegusel otsustaval hetkel oma saatuse kaasotsustaja?

Jüri Uluots: Täiesti kindlasti on eesti rahvas oma praegusel saatusraskel ajal oma saatuse kaasotsustaja ja ka rahva iga liige on kaasotsustaja.

Küsimus: Kuidas Teie seda kaasotsustamist mõtlete?

Jüri Uluots: Mõtlen seda nõndapalju, kui selline otsustamine eesti rahvale ja tema liikmetele on võimldatud.

Küsimus: Kas ma tohiksin paluda mõnele ükskküsimusele vastust?

Jüri Uluots: Jah, palun.

Küsimus: Praegu toimetatakse mobilisatsiooni. Kas Teie ei avaldaks oma arvamust selle kohta?

Jüri Uluots: Varem ma juba ütlesin, et praegu on eesti rahvas äärmiselt tõsises olukorras. Ka kõige väiksema olevuse ja kõige väiksemagi rahva ürgne ja loomulik õigus on ennast kaitsta ründamiste vastu. Üksikult või väiksemate hulkadega ei suudeta end enam kaitsta. Ainult ühiselt ja koondatud jõul saab rahvas enda kaitset teostada. Seepärast toetan täielikult mobilisatsiooni head kordaminekut. Arvan, et ainult sel viisil on eestlastel oma jõududega võimalik oma maad ja rahvast kaitsta. Kaitsta oma isasid, emasid, oma tütreid ja poegi.

Küsimus: Kas peate võimalikuks ka teistsuguseid väiteid ja mõtteid mobilisatsiooni suhtes?

Jüri Uluots: Olen kõiki mõeldavaid väiteid ja mõtteid selles suhtes kaalunud. Praegu küll ei kaalu midagi muud üles mobilisatsiooni teostamist.

Küsimus: Kas Te tahate öelda, et mobilisatsioonil on veelgi rohkem tähelepanu-väärsust Eestimaa enesekaitsel idast läheneva kommunismi ohu vastu?

Jüri Uluots: Jah, ma tahan rohkemgi öelda. Mobilisatsiooni heal kordaminekul ja selle tulemusena rohkel arvul kogenud ja võimalikult hästi relvastatud, oma maa piire ja rahvast ning tema eluaset kaitsvatel eesti sõjalistel jõududel on hoopis suurem tähendus, kui seda siin avaldada saaksin või jõuaksin. Olen selles suhtes täiesti veendunud.

Küsimus: Kas Teie arvate et mobilisatsioon on vajalik praegu? Hoolimata sellest, et Saksa sõjavägi ja võim on meie maal?

Jüri Uluots: Minu arvamuse järgi mobilisatsioon peab toimuma just praegu. Eesti ja Saksa vahekorrad võivad leida korraldamist edaspidi. Kui kommunistlik võim meie maa ja rahva vallutab, siis on kõik kadunud. Ei ole siis eestlastel enam võimalik end mobiliseerida ega olma elu korraldada.

Küsimus: Kas Te tahate oma viimase ütlusega vihjata sellele, mis juba algul ütlesite, nimelt et - praegu on otsustav hetk Eestile mitte ainult oleviku, vaid ka tuleviku suhtes?

Jüri Uluots: Tahan öelda järgmist. Millisena ma oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ning ilusat Eestit me oma mõtetes ja südames ka ei kannaks, kui oma kallimat vara, on sellise - tulevase Eesti tingimuseks see, et kommunistlik nõukogude võim ei pääseks meie maale kuni rahu saabumiseni ja selle kindlustamiseni. Seda ei tohi me mitte ühekski minutiks unustada. Muidu me hukkume koos oma tulevikulootustega. Kui meie aga seda ei ubusta ja praegu kiiresti ning targalt talitame, siis minu parema arusaamise järgi täituvad Eesti lootused ka tulevikus ja Eesti jääb püsima.

Jumal aita eesti rahvast ja igat tema liiget!