ein HAAPSALU MÄSS

   

Kohtumine Torgaus

    HAAPSALU MÄSS 1944. AASTAL

 

Miks, kuidas ja mis asjaoludel, kes kelle vastu? Tüli alguse kohta eestlaste ja sakslaste vahel on liikvel mitu seletust, üks usutavam kui teine. Räägitud on haavatutest, keda olevat tahetud Saksamaale viia, kes aga olevat vastu hakanud. Samas kirutud sakslasi, kes Eestist  lahkuvad ja jätavad Eesti Stalinile tallata. See olevat ajanud eestlased vihale. Võimalik, et mõningaid mõjutusi tuli ka sellest, et eestlaste eesmärgiks oli - taastada Eesti iseseisvus. Sakslased aga võtsid seda kui separatismi.

On räägitud ka Haapsalu naistest, kes liiga lahkelt andunud sakslastele ja saanud nii tüliõunaks. Keegi salapärane naine läinud koos kellegi teise, veelgi salapärasema naisega “Peterburi” hotelli (vanasse kultuurimajja), kus olid kergelt haavatud eesti sõdurid ja viinud sinna pesukorvitäie viina. Kütnud siis mehed viina ja peibutavate juttudega üles, et ärgu nad mitte evakueerugu Saksamaale, vaid võtku siin kohe võim üle /…/

Nii alustatud kõva kuraasiga 20. septembri hommikul võimu ülevõtmist. Esimesena lastud maha haigla vastas olnud tänaval valvepostil olnud saksa tunnimees. Seejärel võetud mitmelt ettejuhtuvalt sakslaselt ära relvad. Vangi võetute hulgas olnud ka üks saksa nooremleitnant. Lisaks veel ka lihtsõdureid.

Need vangid aga pääsenud põgenema ja alarmeerinud Saksa komandantuuri. Sealt võetud raadio teel ühendus reidil seisnud Saksa sõjalaevaga. Ja nii saabunudki sakslastele laevalt lõuna paiku abi. Üks kohalik elanik on rääkinud, et nägi, kuidas laevalt maandunud kaks rühma saksa madruseid kuulipildujatega, kellel olnud padrunilindid ümber keha mässitud/.../

e. Räägitud on haavatutest, keda olevat tahetud Saksamaale viia, kes aga olevat vastu hakanud. Samas kirutud sakslasi, kes Eestist  lahkuvad ja jätavad Eesti Stalinile tallata. See olevat ajanud eestlased vihale. Võimalik, et mõningaid mõjutusi tuli ka sellest, et eestlaste eesmärgiks oli - taastada Eesti iseseisvus. Sakslased aga võtsid seda kui separatismi.

On räägitud ka Haapsalu naistest, kes liiga lahkelt andunud sakslastele ja saanud nii tüliõunaks. Keegi salapärane naine läinud koos kellegi teise, veelgi salapärasema naisega “Peterburi” hotelli (vanasse kultuurimajja), kus olid kergelt haavatud eesti sõdurid ja viinud sinna pesukorvitäie viina. Kütnud siis mehed viina ja peibutavate juttudega üles, et ärgu nad mitte evakueerugu Saksamaale, vaid võtku siin kohe võim üle /…/

Nii alustatud kõva kuraasiga 20. septembri hommikul võimu ülevõtmist. Esimesena lastud maha haigla vastas olnud tänaval valvepostil olnud saksa tunnimees. Seejärel võetud mitmelt ettejuhtuvalt sakslaselt ära relvad. Vangi võetute hulgas olnud ka üks saksa nooremleitnant. Lisaks veel ka lihtsõdureid.

Need vangid aga pääsenud põgenema ja alarmeerinud Saksa komandantuuri. Sealt võetud raadio teel ühendus reidil seisnud Saksa sõjalaevaga. Ja nii saabunudki sakslastele laevalt lõuna paiku abi. Üks kohalik elanik on rääkinud, et nägi, kuidas laevalt maandunud kaks rühma saksa madruseid kuulipildujatega, kellel olnud padrunilindid ümber keha mässitud/.../

Räägitud on veel ka, et sakslased olevat kutsunud endale abiks Haapsalus baseerunud vlasovlased. Teiste andmete järgi olevat aga sakslaste abistajaiks olnud kalmõkkidest vene sõjavangid Rohuküla laagrist, kellel olevat relvad kätte antud. Viimane variant tundub õigem, sest lausa mitmes kohas on märkmeid selle kohta, et linnas möllanud pilusilmsed mehed ja näidanud üles erakordset julmust eestlaste suhtes. Haavatud eesti sõdureid pekstud, neid olevat visatud teise korruse aknast alla/.../ 

Igatahes valitses Haapsalus 20. septembri õhtul ja öösel meeletu segadus. Öö läbi võis siin-seal kuulda laskmist. Alles järgmise päeva pärastlõunaks valitsenud linnas taas rahu. Surma olevat saanud nende segaduste käigus ühtedel andmetel 7 sakslast ja 4 eestlast, teistel andmetel aga palju rohkem. On räägitud ka kahest surma saanud saksa ohvitserist. “Mässule” järgnevat päeva on Rootsis 13. oktoobril 1945 ilmunud ajalehes “Eesti Teataja” keegi tundmatu kirjeldanud, et kella nelja paiku päeval ilmusid Haapsalu tänavatele Saksa mereväe patrullid. Eesti sõjaväelastelt olevat nõutud dokumente. Nende korrasolek aga ei olevat eestlasi päästnud ja kõik olevat vahistatud ning viidud Sadama tänaval olevasse Saksa komandantuuri. Nende hulgas olevat olnud ka “Teatajas” ilmunud loo autor.

Komandantuuri hoovi olevat kogutud suur hulk eesti sõdureid, nende hulgas ka üks eestlasest kolonel. Eestlaste juurde toomine oli jätkunud kogu aeg. Ka olevat arreteeritud kõik “Peterburi” hotellis olnud haavatud.

Seejärel olevat vahistatud üles rivistatud ja viidud läbi linna Haapsalu raudteejaama. Veel praegugi on linnas inimesi, kes mäletavad seda rivi, kus haavatud, sidemetes eesti sõdurid koperdanud sandarmeeria valve all läbi linna, keeranud siis surnuaia nurga juurest alla ja suundunud jaama poole.

Vahistatud olevat  viidud jaamahoonesse, kus neid hoolega valvati. Eestlasi toodud aga ikka veel juurde, kuni nende arv ulatunud umbes 90-ne meheni.

Siis tulnud käsk koguneda jaamahoone perroonile kolme kaupa ritta. Edasi läinud teekond Paralepa metsa poole/.../

Õige pea oldud Paralepa põlismändide all. Mehed rivistatud üles ja nende ette ilmunud Haapsalu linna komandant koos teda saatnud leitnandiga. Komandant teatanud, et eesti sõjaväelased on tapnud eile kaks saksa ohvitseri. Siis nõudnud ta, et süüdlased rivist välja astuksid. Kuna aga keegi ei liigutanud, ega öelnud sõnagi, andnud komandant veel viisteist minutit aega ja hoiatanud, et kui süüdlased ka siis endast ei teata, võetakse lihtsalt kaks eestlast ja lastakse maha/.../

Seejärel astunud välja keegi Tartu rindel haavata saanud allohvitser, kes veennud sakslasi, et siin on haavatud sõdurid, kes pole võimelised mingiks kuriteoks ja süüdlast otsitagu mujalt.

See jutt aga ei mõjunud purjus saksa komandandile. Kui ettenähtud viisteist minutit olid möödas, käskinud ta leitnandil võtta rivist välja kaks meest.

Need olid olnud jubedad minutid. Leitnant sammunud rivi ees ja valgustanud taskulambiga meeste nägusid. Jõudnud umbes kümnenda meheni, tõmmanud ta rivist välja ühe Viljandimaalt pärit allohvitseri, kes ühtedel andmetel olnud Nikolajevi nimeline eesti venelane. Siis sammunud leitnant peaaegu rivi lõpuni, kus valik langenud Krassi nimelisele kohaliku haigla velskrile.

Surmalemääratud käsutatud rivist mõnekümne sammu kaugusele. Neile juhitud autolaternate valgus. Siis valitud mahalaskmiskomandosse kuus saksa madrust.

Kõlanud kogupauk ja kahte meest ei olnud enam/.../

Tõestamaks oma kuulumist barbarite hulka, tulistanud leitnant maaslamajaid veel revolvrist.

“See oli välikohtu otsus. Nüüd transporditakse teid Heltermaale kui vange,” teatanud seepeale komandant.

Kui komandant saatjatega lahkunud, laaditud eestlased veoautodele ja viidud Rohuküla suunas.

Mis meestest edasi sai, pole paraku teada. Igatahes jõudis vähemalt üks neist vabasse maailma.

 

Vaino Kallas