ATLANDI DEKLARATSIOON [HARTA]

 

ATLANDI DEKLARATSIOON  [HARTA]

 

Vaino Kallas

 

Teatavasti kirjutasid Inglismaa peaminister Churchill ja Ameerika president Roosevelt 14. augustil 1941 Newfoundlandi lähedal asunud sõjalaeva pardal alla Atlandi Deklaratsiooni – Atlandi harta nime all tuntud dokumendile, milles nad seadsid vägivaldselt iseseisvuse kaotanud riikide õiguste taastamise üheks oma tähtsamaks sõjajärgseks eesmärgiks. Hiljem kinnitas Ameerika valitsus korduvalt, et Atlandi Harta sõlmimisel olevat Ühendriigid pidanud silmas ka Eestit. Teiseks tähtsaks otsuseks nimetatud kohtumisel oli abi osutamine N. Liidule sõjas Saksamaa vastu.

28. septembril 1941 saabus Moskvasse Ameerika-Inglise missioon ühe miljardi dollari suuruse abiga Stalinile. Churchill ja Roosevelt lubasid avada teise rinde Saksamaa vastu. Et Stalinile rohkem meeldida, kuulutas Inglismaa valitsus N. Liiduga sõdivale Soomele sõja.

1941. aasta detsembri esimesel poolel tekkis seni kehtinud poliitilises ja sõjalises situatsioonis pööre. Ameerika astus sõtta nn. teljeriikide (Saksamaa, Jaapani ja Itaalia) vastu. Selle põhjuseks oli jaapanlaste rünnak Ameerika baasidele Pearl-Harbouris. Siitpeale hakkas N. Liit oluliselt suurendama propagandasurvet läänemaade avalikkusele. Ameerikas olnud kommunistlikud ringkonnad hakkasid ründama Balti riikide esindusi Ühendriikides, nõudes nende sulgemist ja neis olnud "fašistide käsilaste" väljasaatmist. Ameerika valitsusringkonnad aga ei pööranud neile nõudmistele tähelepanu.

1941. aasta lõpul, kui Saksa relvajõud olid tunginud sügavale Venemaale ja kommunistlik impeerium oli kokkuvarisemise äärel, leidis Moskva olevat sobiva aja nõuda lääneriikidelt endale suuri mööndusi sõjajärgses Euroopas. Esmajoones nõuti Balti riikide tunnustamist N. Liidu osana. Samal ajal suurendas nõukogude propagandamasin veelgi oma survet lääneriikide avalikkusele. Sellele püüdsid Balti riikide esindused vastata omapoolsete selgitustega. Nagu hiljem on meenutatud, oli see võitlus Taaveti ja Koljati vahel. Nõukogude ideoloogiat külvava propagandamasina käsutuses olid tohutud rahasummad (lääneriikide abi) ja võimalused, samal ajal kui Balti väikeriikide ainelised võimalused olid väga piiratud.

Selles propagandasõjas tekkis nii mõnigi raske moment. Üheks selliseks oli ameerika avalikkuse hulgas tõusnud küsimus, miks võtsid eestlased 1941. aasta suvel suure rõõmuga vastu saksa relvajõude ja neid isegi toetavad? Tavalisele ameerika kodanikule, kes teadis üsna pealiskaudselt Balti riikides toimunut ja sealset olukorda, oli eesti rahva selline hoiak täiesti arusaamatu.

1941. aasta augustis Inglismaa peaministri Churchilli  ja Ameerika presidendi  Roosevelti poolt Newfoundlandi lähedal asunud sõjalaeva pardal alla kirjutatud Atlandi Deklaratsioon oli muutunud tühipaljaks paberiks.

 

ATLANTIC CHARTER

The President of the United States of America and the Prime Minister, Mr. Churchill, representing His Majesty's Government in the United Kingdom, being met together, deem it right to make known certain common principles in the national policies of their respective countries on which they base their hopes for a better future for the world.

 

First, their countries seek no aggrandizement, territorial or other;

 

Second, they desire to see no territorial changes that do not accord with the freely expressed wishes of the peoples concerned;

 

Third, they respect the right of all peoples to choose the form of government under which they will live; and they wish to see sovereign rights and self government restored to those who have been forcibly deprived of them;

 

Fourth, they will endeavor, with due respect for their existing obligations, to further the enjoyment by all States, great or small, victor or vanquished, of access, on equal terms, to the trade and to the raw materials of the world which are needed for their economic prosperity;

 

Fifth, they desire to bring about the fullest collaboration between all nations in the economic field with the object of securing, for all, improved labor standards, economic advancement and social security;

 

Sixth, after the final destruction of the Nazi tyranny, they hope to see established a peace which will afford to all nations the means of dwelling in safety within their own boundaries, and which will afford assurance that all the men in all the lands may live out their lives in freedom from fear and want;

 

Seventh, such a peace should enable all men to traverse the high seas and oceans without hindrance;

 

Eighth, they believe that all of the nations of the world, for realistic as well as spiritual reasons must come to the abandonment of the use of force. Since no future peace can be maintained if land, sea or air armaments continue to be employed by nations which threaten, or may threaten, aggression outside of their frontiers, they believe, pending the establishment of a wider and permanent system of general security, that the disarmament of such nations is essential. They will likewise aid and encourage all other practicable measures which will lighten for peace-loving peoples the crushing burden of armaments.

Signed by: Franklin D. Roosevelt & Winston S. Churchill

 

ATLANTI DEKLARATSIOON

[Tõlge]

Ameerika Ühendriikide President ja Ühendatud Kuningriigi peaminister Mr. Churchill, Tema Majesteedi valitsuse esindajana, peavad oma ühisel kohtamisel vajalikuks teha teatavaks nende maade poliitilised põhimõtted, millele nad rajavad maailma parema tulevikul nimel oma lootused .

Esimeseks. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territoo- riumi ega mõjuvõimu laiendamist.

Teiseks. Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.

Kolmandaks. Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.

Neljandaks. Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele.

Viiendaks. Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele.

Kuuendaks. Peale Natsiliku türannia hävitamist, nad loodavad taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.

Seitsmendaks. Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.

Kaheksandaks. Nad loodavad, et kõik maaila rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire. Nad usuvad, et olenevalt laialiulatava ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest, sarnaste rahvaste desarmeerimine on oluline. Samuti soovivad nad ergutada kõiki võimalikke menetlusi mis võiks vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.

Franklin D. Roosevelt Winston S. Churchill

 


Franklin D. Roosevelt Winston S. Churchill sõjalaeva pardal

Tekst
Tekst

 

'