EESTI – SOOME LIITRIIK

 :

EESTI – SOOME LIITRIIK

 

1920-ndal  aastal hakkas Eestis levima mõte Eesti – Soome liitriigi moodustamisest. Kuid see ei leidnud meie põhjanaabri poolt vastukaja ja hiljem vaibus see mõte ka Eestis.

Uuesti kerkis see küsimus üles 1941. aasta septembris, kui Soome välisministri abi Hynninen tutvustas Eesti saadikule Soomes Aleksander Warmale president Konstantin Pätsi kirja, mille Hynninenile oli sama päeva õhtupoole, kui president Päts Venemaale küüditati, toonud Pätsi käsundusohvitseri kolonel  H. Grabbi abikaasa. Selles kirjas oli ära toodud Konstantin Pätsi nägemus Eesti  ja  Soome tulevikust. Kirja tekst oli järgmine:

„Alused, millele tuleks Uus-Euroopa ülesehitamisel Eesti riiklik ülesehitus rajad:

1.      Eestil tuleks liitriigina Soomega ühineda.

2.     Mõlemal riigil oleks ühine riigipea. Hõlpsam oleks see teostada, kui selleks ühine kuningas oleks.

3.   Ühised asutused oleks riigikaitseks, välispoliitika juhtimiseks, ühine majan- duspoliitika ja raha, ühised seadused mitmel majandus- ja sotsiaalalal (vekslid, konkursi, panganduse, kinnituse ja teistel aladel).

4.  Keskkoolides korraldatakse rahuldavalt mõlema riigikeele õppimist.

5.   Seadusandluse ja valitsuse asutused töötaksid igas riigis nende põhiseaduses ettenähtud alustel, kuid ühiste küsimuste lahendamiseks astuksid kokku seadusandlikud delegatsioonid (sarnaselt endise Austria-Ungari korrale).

6.   Kohtud töötaksid igas riigis eraldi, sest tsiviil- ja kriminaalseadused on mõlemal pool eraldi välja kujunenud.

7.   Mõlema riigi piirid tulevad nii parandada, et piiritagused soome soost kodanikud satuksid kas Soome või Eesti aladele, või võiksid sinna ümber asuda (meil võiksid Petseri venelased segavaldades ja Narva-tagustes valdades Venemaale ümber asuda ja nende asemel Ingeri hõimud tulla, Soomes peaks see laiemas ulatuses Karjalas aset leidma).

8.  Liitriigi teostamine nõuaks mõlema poole põhiseaduse (mitte muidugi Eesti Sotsialistliku Vabariigi oma) uuesti läbivaatamist ja täiendamise suurel määral sel juhul, kui mõlemad riigid asuksid monarhilise konstitutsiooni alusele. Põhiseaduste üksteisele lähendamine peaks sündima mõlema riigi vastastikusel nõusolekul ja heakskiitmisel.

9.   Kõik see tuleks päevakorrale siis, kui Euroopa võitjariigid  oma vaheleastumisega võtaksid Balti mere äärsete riikide kindlustamise  oma ülesehitamise kavasse ja seda tarbe korral ka oma jõuga toetaksid. Selleks peaks aga meil teada olema, mis sooviksid kohalikud rahvad ise oma rahva kohta.

10. Möödaminnes võiks tähendada, et Läti ja Leedu liitmine Poolaga ka nende seljatagust kindlustaks ja Poolale tee mere äärde avaks.”

Soome saadik Hynninen tutvustas seda kirja peale Soome välisministri veel prof. Louhivuorile, peadirektor Honkajuurile ja endisele välisministrile Hackzellile. Nende kõikide arvamus oli, et tuleks Soome mõjukaid  ringkondi suunata seda  küsimust arutama, et mõttega harjuda.

Samuti informeeris Soome välisministri abi Hynninen konfidentsiaalselt eesti saadik Warmat, et Soome presidendi isiklikul algatusel on saadud sakslastelt kindel lubadus – mitte midagi põhjapanevat Eesti suhtes enne ette ei võeta, kui sellest on informeeritud Soome valitsust.