RAKETTRELVAD

 

SAKSAMAA KÄTTEMAKSURELVAD V1 JA V2

1945. aastal oli vaid aja küsimus ja Hitlerlikul Saksamaal oleks õnnestunud käiku anda uus rakettrelv, mille lennukaugus teadlaste väitel ulatunuks nii Moskva kui New-Yorgini. Allpool lühidalt raketitehnika arengust Saksamaal.


Esimene maalt startinud rakett A4b

Raketitehnika loomisega Saksamaal alustati 1939. aastal. Kuid raketi A4 esimesed katsetused toimusid alles 1942. aastal See ajalooline sündmus leidis aset Mecklenburg-Vorpommernist ida pool asuval Usedomi saarel, kust 3. oktoobril kell 15.40 startis ilmaruumi esimene rakett. Peenemünde stardirajatiselt “Prüfstand VII” startinud rakett tõusis 85 km kõrgusele, saavutades lennukiiruseks 1340 m/sek ja langes seejärel 190,5 km stardikohast eemal asunud Pommeri rannaalal tagasi maa peale.

Rakett A4B
Rakett A4B stardipolügoonil

Raketi stardile eelnes kaksteist aastat teadlaste, inseneride ja tehnikute pingelist tööd, mis tegelikult teenis sõjalisi eesmärke. Nende poolt loodud raketid “Fieseler 103” ja “Aggregat 4” olid nõndanimetatud “kättemaksurelvade” V-1 ja V-2 eelkäijad, mis möödunud sõja lõpukuudel Inglismaa tsiviilelanikkonnale palju kannatusi tõid.

Inglastel oli teada, et sakslastel on valmimas uus relv. 1943. aasta juulis õnnestus Poola vastupanuliikumisel saada kätte Peenemünde raketirajatiste plaan ning “Verkeltungs- waffe V-2” joonised ja need inglastele toimetada. Nädal hiljem pommitasid 600 inglise pommitajat Peenemünde raketipolügooni, purustades selle täielikult. Kuid sakslased taastasid kiiresti rakettide tootmise Garatsi linna lähistel asunud Dora laagri maa-aluses tehases. Selles tehases töötas 30 000 vangi, kes sõja lõpul kõik natside poolt hukati.

 

 


Sakslaste "kättemaksurelv”V-1

13. juuni öösel 1944 lendas Prantsusmaa rannikult Londoni suunas ülikiire, väikesele lennukile sarnane õhusõiduk. See lõhkes Bethnan Green’i lähedal Grove Roadil, purustades hooneid ja tappis kuus inimest.

Järgneva 24 tunni jooksul lennutasid sakslased Londoni suunas välja 393 "kättemaksurelva" (Vergel- tungswaffe) nimetust kandvat lendavat pommi V-1. Viimane V-1 lennutati Londoni suunas 29. märtsil 1945. Ühtekokku saatsid sakslased Londoni peale 10500 V-1 tüüpi lendavat pommi, mille tulemusel sai 6200 inimest surma ja 18000 raskelt haavata.

V-1 omas sigarikujulist metallkorpust, mis oli 7,9 meetrit pikk ja sellel oli 5,3 meetri pikkune kandepind. Lennuk-pommi pani liikuma Pulso-Schubroh tüüpi reaktiivmootor. V-1 kaalus 2180 kg ja selle lennukiirus optimaalsel kõrgusel 900 m oli 650 km/h. Maksimaalne lennukaugus oli 230 km.

V-1 läbilõige ja seadmed

1. Kergemetallist korpuses kompass.
2. Lõhkelaeng (umbes 1000 kg).
3. Stardi juhtsiin.
4. Kandepinna tugitoru.
5. Raudplekist kandepind.
6. Kandepinna ribi.
7. Juhtimisseade.
8. Tüüride mootorid.
9. Reaktiivmootor.
10. Klapi ventiilid ja küttesegu tüüsid.
11. Suruõhu paagid.
12. Kütuse paak (ca 820 lt).
13. Kütuse paagi ava.

V-1 reaktiivmootori tööpõhimõte

1 – õhu sissevool. 2 – küttesegu sissevool. 3 – klappventiilid. 4 – segukamber. 5 – süüteküünal. 6 - põlemiskamber.

Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb.

V-1 juhitimine toimus raadiokompassi ja raadio teel juhitava juhtimisseadme abil, mis töötas sagedusel 4 MHz. Lennukpommi start toimus spetsiaalselt strdiseadmelt

V-2

"Kättemaksurelv" V1 heidab all pommi.


Sakslaste "kättemaksurelv”

V-2

Raketi V-2 tehnilised andmed

V-2

Pikkus - 14,02 m.
Raketimootori tööaeg - 68 sekundit.
Lõhkepea (lõhkeaine) kaal - 975 kg.
Raketi kogukaal - 13.9 tonni.
Lennukiirus - ca 5800 km/h.
Maksimaalne lennukõrgus - 30 km.
Lennukaugus - 320 kuni 380 km.

Raketi mootorPõlemiskamber

Foto 1 - Raketimootri A 4 kütuse sissepritsimise süsteem. Foto 2 - Mootori põlemiskamber, kaal ca 430 kg.

Tehniline kontrollStardiseade

Raketid A4/V2 stardiseadmetel.

V-2

Rakett A4/V-2 1944. a. enne starti Peenemündes.

V-2

Nii nägi välja Smith Market Londonis peale V-2 poolt tekitatud purustusi. Ajavahemikul 24. jaanuarist kuni 27. märtsini 1945 lasid sakslased Londoni suunas välja umbes 2000 ja Antwerpenile ca 1600 V-2 raketti


Sakslaste uus "kättemaksurelv”

V-3

Raketitehnika looja Werner von Braun (23.03.1912) ei piirdunud ainult rakettide V-1 ja V-2 loomisega. 1943. aastal lõpetas ta uue ballistilise raketi A9/A10 väljatöötamise, mis hiljem sai nimetuse V-3. Selle lennukaugus võis teoreetiliselt ulatuda kuni USAni. Kuid seoses suurte kaotustega Idarindel, otsustas Hitler V-3e arenduse ajutiselt peatada ja panna kogu jõud “kättemaksurelva” V-2 täiustamisele. Nüüd soovitas von Barun Hitleril kasutada rakett V-3e New-Yorgi ründamiseks ja novembris 1944 jätkati V-3e täiustamist koodnimetuse all “Ameerika projekt”.

Peale sõja lõppu levitati infot, et sakslased olid valmis teostama raketirünnakut New-Yorgile. USA läänerannikule olevat maandunud sakslaste dessantgrupp, kes pidi paigaldama sinna raketti suunavad raadiomajakad. Kuid ameerika rannavalve olevat grupi avastanud ja selle neutraliseerinud. Kas see just nii oli, selle kohta dokumentaalsed faktid puuduvad.

Braun
NASA direktor Werner von Braun
Ametlikult kinnitatud andmetel tegid sakslased raketiga V-3 kaks edukat katsetust. Kuid seeriatootmisse rakett ei jõudnud. Peale sõja lõppu sattusid kõik rakettide V-2 ja V-3 tehnilised joonised ning materjalid ameeriklaste ja venelaste kätte. Raketikonstruktor Werner von Braun tabati ameerik- laste poolt 10. mail 1945 ühest alpides asunud mägikuurordist ja saadeti New-Yorki, mida ta alles hiljuti oli Hitleril soovi- tanud rünnata.

1945. aastal, peale Saksamaa kapituleerumist, viisid ameeriklased ja venelased kõik raketiasjandusega tegelenud teadlased, tehnilise personali, dokumentatsiooni ja seadmed Saksamaalt minema, milledest sai hiljem USA ja N.Liidu reketi uurimiskeskuste põhibaas.

Endine Peenemünde raketikeskuse peakonstruktor Werner von Braun oli USA juhtivaks teadlaseks ameeriklaste raketi Saturn loomisel, mis 21. juulil 1969 Neil A. Armstrongiga pardal kuu pinnale maandus. Hiljem oli von Braun NASA kosmoseuurimise keskuse direktor.

Werner von Braun suri 15 juunil 1977. a. Alexandrias.

Koostas Vaino Kallas